JUHTKIRI: Prügi otsib kohta
Nii on ka loomulik, et prügimajanduses kõva konkurents käib ning sellega koos ka rohkesti eksitavat müra, nagu ilmekalt kinnitab ka Ääsmäe prügila rajamise ümber toimuv.
Tegelikult peaks mure Tallinna prügi pärast olema eeskätt tallinlaste oma ja Rapla rämpsu pärast raplalaste jagu. Just nemad kui prügi tekitajad peaksid linnalähedaste valdade juhte ja elanikke suutma veenda selles, et jäätmekäitlus võib tänapäeval olla ohutu ja tulus. Selge on ka, et just linlased peavad olgu Ääsmäele või Jõelähtmele tekitatud keskkonnakoormuse ka ausalt kinni maksma.
Kaks päeva tagasi kirjutas Eesti Päevaleht kohalike elanike vastuseisust Kundasse rajatavale tselluloositehasele. Nüüd on järg Ääsmäe prügila käes. Faktid näitavad eestlaste kõrget keskkonnateadlikkust ja -tundlikkust. Riski allikaid ei taheta kodu lähedele. Need faktid kinnitavad ka seda, et elanike informeerimises on olulisi vajakajäämisi.
Tavakäsitluses seostub prügila haisu, põlengute, laastatud maa ja asotsiaalidega. Moodne prügila on aga hoopis hea tehnoloogiaga varustatud puhas ettevõte, mis keskkonda ei koorma, küll aga pakub inimestele töökohti ja maksutulu omavalitsusele.
Seetõttu peaks lisaks ettevõttele ka omavalitsus elanike hulgas selgitustööd tegema, et võimalikke hirme hajutada ning ettevõtmise kasulikkust näidata. Lihtne viitamine, et me teeme, nagu rahvas tahab, on valla poolt vastutustundetu. Tegemist on siiski poole miljardi suuruse investeeringuga, millest Eesti keskmine vald ainult unistada võib.
Kahtlemata peab keskkonnaohtlike ettevõtete rajamisel arvestama kohalike elanike arvamusega, ent seda arvamust on võimalik ka kujundada. Info puudumisel täidavad tühja koha kuulu- ja õudusjutud, mille põhjal langetatud otsused kellelegi kasu ei too.
