Juhtkiri: rahunenud juhid ja väikesed palgad
Probleem kindlasti on: Eestis mullu töövaidluskomisjonile esitatud 2364 avaldusest ligi 200 olid seotud välismaal töötamisega. Neid arve võrreldes arvestage, et suurem osa välismaal tekkinud probleeme siinsesse töövaidluskomisjoni ei jõua. Neid, mis jõuavad, eristab kodumaistest vaidlustest sageli see, et kirjalikke töölepinguid pole üldse sõlmitud või ei ole neis korrektseid töötasu kokkuleppeid. Loomulikult raskendab see töötaja õiguste maksma panemist. „Vanal heal ajal”, kui Eesti jäi hinna- ja elatustasemelt Põhjamaadele mitu korda alla, oli Eesti võõrtöölistel selliste hurraakokkulepetega petta saamist lihtsam alla neelata. Isegi sealne pisku oli siin päris suur varandus. Praegu enam ei ole.
EAS-i tellimusel äsja tehtud Eesti juhtimisvaldkonna uuring jätab üsna pessimistliku mulje sellest, kui kiiresti saab meil Soomega konkureeriva palga maksjaid juurde tulla. Eesti juhid tegelevad palju enda teostamisega väljaspool töökohta. Ettevõtetel on palju vaba raha, aga juhid ei kaalu selle iga hinna eest investeerimise võimalusi. Juhtimispraktika poolest on Eesti firmad mugavustsooni pidama jäänud ega suuda millenniumipõlvkonda köita. Paljud juhid on neist järeldustest solvunud, aga ei tasu. Loomulikult muutub inimene jõukuse ja vanuse suurenedes alalhoidlikumaks. Häda on pigem selles, et eri põhjustel on noori, kes tunneksid nälga äriga jõukaks saamise järele, Eestis praegu arvuliselt vähem kui 1990-ndatel. Seda puudujääki on vaja vähendada.