Nende lobijõud pole õnneks nii tugev, et nad oleksid suutnud rändlustasude vähendamise poole liikumise täielikult peatada. Ka Euroopa Liidu nõukogu otsus näeb siiski ette rändlustasude reformi. Teatud määral, mida hakatakse nüüd arutama, peavad mobiilsideoperaatorid tuleva aasta 30. juunist alates osutama teenuseid rändlustasuta, s.t riigisisese hinna eest. „Kui see limiit on ära kasutatud, võib operaator võtta rändlustasu, kuid see hakkab olema palju väiksem kui praegused tasud,” lubatakse liikmesriikide kokkuleppes.

Euroopa mobiilsideturu tükeldatus ja hindade läbipaistmatus pidurdavad majandusarengut.

Hea seegi, aga rändlustasude täielik kaotamine oleks siiski palju selgem ja Euroopa digitaalmajandust rohkem edendav lahendus. Keegi ei nõua, et mobiilsideoperaatorid osutaksid teenust alla omahinna, küll aga seda, et kogu ühisturu piires oleks saadaval kvaliteetne ning mõistliku hinnaga andme- ja kõneside. Praegu on mobiilside hinnad ja paketid liikmesriigiti sedavõrd erinevad, et mingist ühisturust rääkimine on tegelikult liialdus. Euroopa elekterside regulaatorite ühenduse (BEREC) andmetel küünib kõnesideminuti hind Euroopas kahest sendist 14 sendini ja andmesidemegabaidi hind 0,2 sendist viie sendini. Erinevustel on hulk objektiivseid põhjusi: erinevad tarbimisharjumused (näiteks keskmine mobiilandmeside kasutusmaht on riigiti 7% kuni 561% EL-i keskmisest) ja võrgu ehitamise maahinnad, erinev topograafia, väga erinev rändlusteenuse kasutamise osakaal jne.

Seetõttu on tõesti keeruline leida üleeuroopalist kompromissi, millega kõik tarbijad rahul oleksid ja kõigil sideoperaatoritel säiliks huvi võrgu arendamisse investeerida. Aga selle poole on vaja liikuda, ja kiiresti. Mida aasta edasi, seda rohkem mobiilsideturu tükeldatus ja läbipaistmatu hinnastamine Euroopa majanduse arengut pidurdab.