Link kopeeritud!
NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
14.06.2018 00:23
Jòukas elab Tallinnas ja tal on enesenáitamisega suured mured. Trenn,dieet,tßakrad ja kristallid. Millal lapsega tegeleb? Maal istuvad yhise laua taha ja sòòvad ròòmsalt. Vàhemalt tuju on hea. Paljud priskemad elavad kauem kui peenikesed.
    Näita vanemaid (1) Laadin kommentaare...
    14.06.2018 16:54
    Vaesel on selja taga pikk nähtamatu geneetiline ahel vaesust ja sellest tingitud hädasid. Üks sajanditega omandatud reegel on: söö kui midagi süüa on, söö nii palju kui jaksad, sest mine tea, millal jälle saad. See tähendab, et tänagi süüakse alati pigem natuke üle kui natuke alla (ehkki praegu ei sunnita kuskil taldrikut tühjaks sööma, kui kõht juba täis). Nii need lisakilod kogunevad.
    14.06.2018 18:47
    on jällegi vaese inimese haigus, rikas joob hommikul peale.
    14.06.2018 22:45
    Vaestele ei tohi raha anda, söövad ennast paksuks!
14.06.2018 06:00
muidugi on on see nii. Tervislik toit on kallis, vaestel pole võimalik valida, söövad seda, mida rahakott võimaldab.
14.06.2018 07:27
Nutikam ja tegusam inimene näeb rohkem vaeva ja elab tervemalt
    Näita vanemaid (1) Laadin kommentaare...
    14.06.2018 11:37
    Vaeva nägemisel pole nutikusega seost. Kellel kaasasündinud nutikust vähem, teeb enamasti palju rohkem tööd ja näeb vaeva, et üldse reel püsida. Kui nutikusega kaasneb ka tugev psühhopaatia, siis aitab tegusus teistele kuuluvat tõesti kiiremini omale krahmata ja petta, mis võimaldab väliselt ka tervemalt elada. Kui nutikas omab ka empaatiat, elab ta ise enamvähem keskpärast ja normaalset elu, ning teeb tegususega ka teiste elu kergemaks.
    14.06.2018 13:18
    Nutikas ostab nutikalt ja näeb toidutegemisega pisut rohkem vaeva, kasutab minimaalselt pooltooteid.
    14.06.2018 14:21
    Tànan,et selgitasite suurte tåhtedega kirjutamise vajadust. Ei oska tóesti ise selle peale tulla. Klaviatuuril klóbistaja ei saa aru,millised ebakohad tekkivad nutitelefoni kasutades. Teie avaldage ka edaspidi oma arvamust 'tàhenàrijast'hoolimata.
14.06.2018 07:32
Igapäevane kogemus räägib küll midagi muud. Ei saa öelda, et rikkad oleksid paksemad aga metsikute ja sagedaste joomingutega rikuvad nad oma tervist küll kõvasti rohkem kui madalapalgalised. Ka regulaarne liikumine on iseloomulik rohkem madalapalgalistele. Rikkad need ei viitsi ju sadat meetritki autota liikuda samas kui paljud vaesed sõidavad tööle näiteks rattaga.
    14.06.2018 11:51
    Kahjuks ei nõustu. Vaene paneb korralikult tina, haukab vorstisaia peale ning umbrohtu ei söö. Rikkamal on ühiskondlik surve olla ilus ja peenem. Jah kord nädalas, kuus pummeldab, kuid kogustes teeb see kokku vähem. Ultramoodne on süüa naati kanaga ning juua vett, mis tervisele on kasulikum kui kõige odavam limonaad ja x aineid täis topitud soolikas nimega vorst.
    Teema on suurem ja laiem, ei jõua kõike näiteid üles kirjutada.
    14.06.2018 13:19
    Oleneb, keda rikkakas pidada.
14.06.2018 07:57
Olen puruvaene, lapsed sõid oma aia saadusi, ei saanud krõpsu ja cocat, liha igale söögikorra ajal killuke- lapsed pole ülekaalulised.... No ei ole vaesusega seotud!!!

Aga mis euroopa saast meil toidupoodides müügil on, see on juba iseasi....
14.06.2018 08:05
on "päästerõngad" ümber vöökoha, kes pole isegi paksud,25-30a tagasi sellist asja ei näinud, toit on igasugu keemiat ja säilitusaineid täis ja muidugi mc donaldsid ja muud ketšupi-saiamüügikohad.
14.06.2018 08:14
Istusin bussi oodates Tallinna bussijaamas, õues pingil ja ühe veidralt kõndiva noormehe pärast jäin jälgima inimeste jalgu, eriti neid moekates tekstiil kergjalatsites ja leidsin ca tunni jooksul, et iga kolmas oli kuidagi lameda jala pikivõlviga ehk lampjalgne. Mõni vähem, mõni rohkem. Eriti hästi on see näha praeguse tennise/ketsi moega. Ca pooled neist osutusid ka ülekaalulisteks. See on lihtsalt juhuslik tähelepanek.
    14.06.2018 18:29
    ka kergelt X või O jalgsed need ülekaalulised. Arvan, et haridus ja haritus, sh lugemus on olulised. Ja lugeda tuleks ikka õigeid toitumisalaseid tekste. Kõik meediaväljaanded on endale tervise-toitumisrubriigi loonud, aga tõde on seal väga vastuoksuslik. Ja sageli vaid kolme roti katseid kirjeldavad uudised. Ka nõustajad on üsna ühtmoodi: gluteen,. laktoos, suhkur välja - vetikad ja muu eksootika asemele. Parimad nõuanded näivad praegu tulevat siiski Rootsist, samuti Brasiiliast (!) ning ka meie enda TAI omad ei ole väga kehvad. Aga ikka veel korrutatakse, et rasva ei tohi, et kolesterool on ülimalt halb ja vajab statiine jne. Arstid peaksid end uuemate toitumissuundumustega ikka kursis hoidma. Mitte nii, et perearst ütleb, et söö vähem. See peaks olema kutsekvalifikatsiooni üks nurgakive. Samuti nõustajatel kvalifikatsiooni omandamisel. Algahridusest ja töötukassa suunamisest erakooli on ikka vähe.
14.06.2018 09:29
Muidugi on süüdi kõik teised - keemia ja mcdonalds jms. Mäki putkasid on meil nii vähe, et statistilisellt olulist panust rahva paksenemisele nad küll anda ei saa. Ja euroopa toiduainetes (erinevalt ämeerika omadest) ei ole ka mingeid hormoone sees.

Kehakaal, tervis ja palk sõltuvad pikas perspektiivis kõik tahtejõust ja enesedistipliinist. Jah, elu on ebaõiglane ja annab inimestele erinevad kaardid kätte nii tervise, teadmiste-oskuste omandamise kui kehakaalu osas - aga pikemas perspektiivis sõltub väga palju inimesest - 40+ inimene on ikka ennast ise juba sellsieks kujundanud nagu ta on.
Tervislik toit EI OLE kallis - juurviljad on odavad, hooajal on odavad ka puuviljad ja marjad, kanaliha on ka odav ja räimed, samas valmsitoit on suhteliselt kallis. isegi kiirnuudlid maksavad 2x rohkem kui tavalised. Kallis on tervisliku toiduga eputamine ja eksootilistest toiduainetest toitumine.
14.06.2018 10:13
Pedagoogina võin ma öelda, et noorte tervisekäitumise taga on kodu. Kas ja kui palju lähedust seal on, kui palju hoolitakse. Majanduslik heaolu on pigem teisejärguline. Tänapäeval reaalsus on kahjuks see, et väga suur osa noortest on mingit sorti läheduspuuduses, millest tingituna neil on lihtsalt endast ja oma tulevikust ükskõik. Vanemad ehitavad hiliste tundideni oma karjääri, hoolivad kõige materiaalse eest, kuid suhted kodus lagunevad. Kõige kurvem on seda näha liikluses, kus aina kasvavat osa noori ei huvita tulevik ega neid ümbritsev, liiklusohtlikud olukorrad on saanud pigem reegliks kui erandiks. Mitu mu enda õpilast on juba end manalateele sõitnud. Noorte rasvumine on lihtsalt tagajärg, nagu ka mistahes muu riskikäitumine, põhjused reeglina on kodustes suhetes.
    14.06.2018 12:28
    Nuut ja hala? Kas sa seda ei mäleta, kuidas 90ndatel liiguti või? Liiklus on viimase 20 aastaga muutunud oluliselt viisakamaks ja inimesed alalhoidlikumaks. Vähemalt Tallinnas. Võibolla kuski külavahel viimased ossid võtavad veel viimast - tõesti ei tea.
14.06.2018 12:18
On ilmselge, et vaesed ei saa täisväärtuslikult toituda ja sealt see probleem algabki. Ega siin muud teha ei ole, kui tuleb Reformierakond edasi opositsiooni jätta. Aga selleks peaks vähenema valijate arv, kes unistavad rikkaks saamisest. Ka tööga võib rikkaks saada, aga see on pigem erand. Seni kui orjad unistavad orjapidajaks saamisest, ei ole Eestis toimuv genotsiid vaeste ja väetite vastu ravitav.
14.06.2018 12:53
Aga asjadest õige nimega kirjutaja ei julge või ei taha esineda. Vaesuse nimi on alkohol, laiskus ja rumalus. Need kolm. Siit ka raskused laste õige toitmisega. Midagi ei ole siin pistmist rahaga. Seal Põlvamaal ei keela keegi kaalikat ja porgandit kasvatada. Poes ei ole kapsas või kana kallim kui kõrpsud või limonaad. Küll aga on vaja tahtmist. Kui vanemad on ülepäeva purjus, siis ilmselt lapsed tõesti ise ühepajatoitu või hautatud kapsaid ei tee. Ostavad limonaadi ja hamburgerit. Aga eeskuju aitab! Vanemad ise peavad muutuma, siis ka lapsed.
    11.09.2018 20:57
    huvitav oleks teada mis üks hamburger maksab.
    aga mõtlen, et hamburgerist toituda ei ole võimalik madala sissetuleku pärast
    ja mis see hamburger veel siis maksab, kui sellele tuleb kuskile asulasse järgi sõita
    tegelikult valmistatakse maal kodudes ikka sooja toitu.
    nii, et linnamees oled end rumalaks teinud.
14.06.2018 15:10
on tingitud vahesest liikumisest ja meie solgitud soogist.
    14.06.2018 15:29
    Millega see meie toit "solgitud " on? Äkki süsivesikute, rasvde ja valkudega? Need on need kolima ainet, mille ülemäärane tarbimine paksuks teeb. Tõsi, valgust end paksuks õgimine on tülikas ja tüütu, vajab tahtejõudu ja selelga võib kaasneda podagra. aga suhkur koos rasvaga on segu, milest ka metsikud rotid ennast paksuks õgivad - st jäätiste jms magusrasvase toidu piirang väikeaju tasemel puudub - seda peab inimene ise jälgima.
    14.06.2018 18:40
    solkaineid on ikka üksjagu - aspartaam, glutamaat, isoglükool jne. Neid on tegelikult sadu ja mitmel on mitu nime. Lisaks palmisuhkur, fruktoosi-glükoosisiirup jpm. Magus+rasv= ülekaal - kõik tooted, alates leivad, saiad, kastmed, konservsupid kuni limonaadid ja mahlajoogid välja - kõik on lisatud suhkruga või suhkruasendajatega. Suhkruasendajad vaid suurendavad näljatunnet. Nüüd on stevia väga moes, aga me ei tea sugugi, et mida see meiega täpselt teeb. Aspartaami (mida sisaldavad ka paljud ravimid, nt Calcigran) asemel tulemas uued ja võib-olla hullemad. Parem süüa normi piires (kuni 50g päevas) lauasuhkrut ja/või mett, kui solkida oma tervist. Teine probleem on, et paljudel on kilpnäärme alatalitus - kas selle põhjuseks ei või olla see roosa soola söömine? Varem söödi jodeeritud soola.
    Näiteks
    14.06.2018 19:05
    Jaapanis on aspartaam toiduainetes keelatud.
14.06.2018 22:03
Olen viimased 40 aastat harrastanud jooksmist. Soovitan soojalt, isegi vaestele taskukohane. Suvel võiks mõnes veekogus ujumas käia, ma olen seda ka ilma rahata teinud.
14.06.2018 23:08
Ega miski ei muutu, kuni toodetakse odavaid plastviinereid jne.
16.06.2018 14:38
Peamine põhjus ikka laste soovimatus süüa mittemaitsvat toitu ja vähene liikumine. Tervislikum toidu komponendid ei ole kallid, lihtsalt paljudele ei maitse salati komponendid (kurk, tomat, kapsas jne) ning paljud lapsevanemad ei kasutagi neid toiduks, rääkimatta nende toiduks valmistamiseks.
Kuna lapsed viiakse autoga kooli ja tuuakse tagasi siis on laste liikumine alla arvestust, rääkimatta jalgrattasõidust või sportimisest.
Jäta kommentaar
Oled anonüümses kommentaariumis, sisse logituna kommenteerimiseks vajuta siia
või vasta anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega