Olgu nimekirja moodustamise või mittemoodustamise taga millised motiivid tahes, Keskerakonna olukord on kriitiline. Põhimõtteliselt on nn Savisaare-Toomi nimekirja loomine Jüri Ratasele kui erakonna juhile umbusaldusavaldus, mille peamine motivaator on väidetavalt Savisaare soov erakonna juhi valimistel allajäämise eest kätte maksta.

Sellises olukorras ei ole Jüri Ratasel palju tagasiteed – kui läbirääkimised vilja ei kanna, tuleb tal uue nimekirja loojad erakonnast välja heita.

Sellises olukorras ei ole Jüri Ratasel eriti tagasiteed – kui läbirääkimised vilja ei kanna, tuleb tal uue nimekirja loojad erakonnast välja heita. See poleks Keskerakonnal esimene kord, kui kohalikel valimistel erakonna nimekirja asemel valimisliitu eelistanutega niimoodi käitutakse. Tõsi, varem on ohverdatud vähem mõjukaid ja tuntud poliitikuid väiksemates omavalitsustes. Kuid seda enam oleks selline käitumine nüüd õigustatud. Kuskilt läheb lihtsalt taluvuse piir.

Sellisel otsusel on tõsised tagajärjed. See võib lüüa kõikuma võimu nii Toompeal kui ka all-linnas, ja pealegi enne Euroopa Liidu eesistumist. Samuti röövib see Keskerakonnalt sügisestel valimistel toetust ja hääli. Kuid lõputult ei saa Savisaare pantvangiks jääda ja alandusi taluda – parem õudne lõpp kui lõputu õudus.

Pealegi on nii riigis kui Tallinnas potentsiaali jääda võimule ka vähemusvalitsusena, kui asi peaks nii kaugele minema. Tõsi, kindlam on sellistes oludes leida endale mõni uus valitsuspartner, näiteks Vabaerakond. Aga oodakem kõigepealt ära lubatud läbirääkimiste tulemused. Juba asjaolu, et eile uut valimisnimekirja välja ei kuulutatud, näitab, et tagasitee on võimalik.