Juhtkiri: Ratase valitsus ei oska isegi arvutada
Nagu Eesti valitsusel ja rahandusminister Sven Sesteril veel vähe hädasid oleks, selgus eile, et nad ei oska arvutadagi. Nimelt plaanis Eesti valitsus, et meie riik elab järgmisel aastal võlgu 0,5% ulatuses ja eelarvedefitsiit on täpselt lubatud piiri peal. Ent eile avalikustas Euroopa Komisjon enda arvutused, mis näitavad poole kogukamat miinust (0,9%). Seega on valitsus kas eksinud või kasutanud kurikuulsat Tambovi konstanti, mis annab ükskõik kui absurdse tehte tulemuseks soovitud arvu. Isegi kui tõde on kahe vahepeal, on 0,5% piir ületatud ja see väärib teravat hukkamõistu.
Kahjuks tõestab eelkirjeldatu oponentide kriitikat, et meie uus valitsus ajab lõdva randmega rahapoliitikat. Ohu märke oli näha juba koalitsiooni kokkupanemise aegu mullu sügisel, kui peamise motivaatorina ilmnes soov Reformierakonnale ära teha, teha risti vastupidi.
Õnneks sai valitsus aja jooksul ka ise aru, et läks maksumängudega üle piiri. Seepärast loobuti näiteks automaksust ja firmaautode erimärgistamisest.
Äsja lõi vigade paranduse ukse taas lahti Isamaa ja Res Publica Liidu uus esimees Helir-Valdor Seeder. Tänu temale taastatakse abikaasade ühise tuludeklaratsiooni esitamise võimalus ja ettevõtted pääsevad panditulumaksust.
Nagu loeme tänasest Eesti Päevalehest, ei teostu tõenäoliselt siiski Seederi ülejäänud soovid – jätta ära magusamaks ja pakendiaktsiis. Need on koalitsioonipartneritele liiga armsad ning nendest loobumiseks pole ka lihtsalt raha.
Seederi „nelipakk” lööks nelja aastaga riigieelarvesse 200 miljoni eurose lisaaugu, samal ajal kui Euroopa Komisjoni arvutuste järgi on valitsus juba praegu riigieelarve lubamatult lõhki planeerinud. Häbiväärselt pole ka Seeder ise avalikult välja käinud võimalikke katteallikaid. Olukorras, kus enamik maksumuudatusi on riigikogus arutusel või vastuvõtmise lõppfaasis, vajame praeguse segaduse ja ebakindluse asemele kiiremas korras kindlust ja konkreetsust.
Kuid mida ei suuda Seeder saavutada koalitsiooni sisupunktide ümbertegemisega, seda on võimalik natuke päästa valitsuskabineti liikmeskonna tuulutamisega. Mida suurem hulk IRL-i viiest ministrist välja vahetatakse, seda parem erakonna kuvandile. Kuid kas varumeeste pingile on veel jäänud kedagi tõsiseltvõetavat, värskendavat ja kompetentset, kes oleks valmis enda mainega IRL-i päästmiseks riskima ja ministriks hakkama?
