Peagi saab seaduse vastuvõtmisest kolm aastat, kuid riigikogu pole seniajani jõudnud rakendusaktide heakskiitmiseni. Seetõttu valitseb segadus, käiakse kohut ja osa inimesi, kes oleksid soovinud oma kooselu registreerida, on jätnud selle tegemata.

Kuidas tekkinud segadust lahendada? Selle asemel et pingutada rakendusaktide riigikogus vastuvõtmise nimel, leidis justiitsminister Urmas Reinsalu eelmisel nädalal, et tuleks hoopis kooseluseadus tühistada.

Kooseluseaduse tühistamist pole põhjust karta ja tõenäoliselt poleks see põhiseadusega kooskõlas.

Kehtetuks tunnistamise pooldamist põhjendas ta ebakindluse, ebaselguse ja kohtuasjadega, mida ta ise on oma tegevuse ja tegevusetusega soodustanud. Kes muu kui praeguseks üle kahe aasta justiitsminister olnud Reinsalu oleks saanud segadust ja ebakindlust leevendada? Seda oleks saanud teha näiteks rakendusaktidega tööd tehes või aidates luua alternatiivseid lahendusi/juhendeid, mis aitaksid seni, kui rakendusaktid pole jõustunud, selgust suurendada. Küsimusi tekitab ka Reinsalu mõtteavalduse ajastus. Miks ei teinud ta seda varem, vaid just nüüd, kaks kuud enne kohalike omavalitsuste volikogude valimisi? Vaevalt pidi selleks ära ootama EKRE kooseluseaduse kehtetuks tunnistamise eelnõu.

Kurb on näha, kuidas enne kohalikke valimisi kistakse järjest lahti vanu haavu nagu Vene kaart või seksuaalvähemuste teema. Nagu me juba ühes varasemas juhtkirjas tõdesime, hakkab valimiskünnise piiril hinge vaakuvast Isamaa ja Res Publica Liidust esimees Helir-Valdor Seederi juhtimisel saama justkui EKRE ja Res Publica Liit. Reinsalu meeleheitlik populistlik avaldus on selle kurb, ent ere kinnitus.

Siiski pole veel põhjust karta, et valitsus hakkab kooseluseadust tühistama – vähemalt niikaua, kui sotsid on valitsuses. Pealegi ei oleks see tõenäoliselt põhiseadusega kooskõlas. 1