Juhtkiri: Relvarahu EAS-is

Põlise meediainimese Hanno Tombergi minek Ettevõtluse Arendamise SA-sse (EAS) mõjub vähemalt esiotsa lootuskiirena, et nii EAS-i juhtkonna kui ka nõukogu segaduste ja heitluste aeg on selleks korraks läbi.

Tõsi, kõik ei sõltu Tombergist. EAS paistab olevat paik, kus vähesed suudavad pikemalt püsida. Seega ei teagi, kas Tombergile õnne soovida või kaasa tunda.

Meenutagem, millised on viimasel ajal olnud EAS-i ümbritsevad võnked. Ülari Alamets püsis ametis neli aastat, aga pärast teda läks segaseks. 2012. a lõpus hakkas EAS-i juhtima Raul Parusk, kes tuli ajutiseks juhiks. Pärast teda juhtis sihtasutust peamiselt pangandustaustaga (UniCredit Bank) Taavi Laur, kes alustas kõva palgatõusuga (2000 eurot eelkäijast rohkem) ja juba jaanuaris ametist lahkuda tahtis. Andres Rannamäe sai ametis olla kõigest umbes kuu. Senikaua asendas teda ikkagi n-ö vana juht Taavi Laur. Ja nüüd siis Hanno Tomberg.

Siiski on Tombergil võimalik teha parem sooritus. Esiteks on kadunud vana nõukogu, mis oli segaduste eest vastutav, ning uus on senisest väiksem ja sootuks teise koosseisuga. Vanal nõukogul oli toetuste puhul pidevalt probleeme ka huvide konfliktiga, sest nad kippusid mitmel toolil istuma. See polnud kuigi ammu, kui nõukogus oli Enn Veskimägi, kelle osalusega mööblitootja AS Standard on saanud EAS-ilt oma kümme korda eri toetusi. Nõukogus oli ka Tea Varrak, kelle juhitud innovatsioonikeskuse Mektory toetused olid miljonite eurode väärtuses. Seal istus ka reformierakondlane Kalev Lillo, kes oli samal ajal nõukogu liige Tallinna Sadamas, mis on toetust saanud juba mituteist korda.

EAS-i juhtimise segadused on hakanud mõjutama ettevõtjate elu, sest mõned neist peavad toetusi tagasi maksma, kuna Euroopa Komisjon osutas, et toetused ei vastanud riigiabi reeglitele (AS Paldiski Tsingipada juhtum).

Uuel juhil on palju proovikive, kuid tema vastutus on Eesti ekspordivõimele oluliselt kaasa aidata. Eesti majandus on sisuliselt seisakus ja juba üle poole kümnendi on olnud üsna kehv aeg. Peale ekspordi meil ju eriti muid võimalusi polegi. Paljud riigid toetavad suuresti oma ekspordisektorit. Jääb üle loota, et ka Eesti EAS muutub üha vähem poliitkempluste tallermaaks ja üha rohkem tõeliseks ettevõtja abiliseks. Skype’i-maa jutt hakkab juba kuluma.