Teenuse hinna ja kvaliteedi huvides tuleks riigiasutustel võimaldada ise hoone ja kinnistu haldajat valida. Kuna RKAS on kasumit taotlev organisatsioon, oleks elementaarne, et ta konkureerib klientide pärast teiste kinnisvarahaldajatega.

Ent arvestades riigiasutuste senist seinast seina ulatuvat tagasisidet RKAS-i teenustele, on sund viimane asi, mida tuleks protsessi kiirendamiseks rakendada. RKAS-i uus juht Kati Kusmin ütles Ärilehe intervjuus väga õigesti: „Kui me osutaksime ideaalset teenust, oleks meile ületulek kiirem.” Palju kaheldavama väärtusega on aga tema ja teiste tsentraliseerimise pooldajate arvamus, et mida suuremaks RKAS kasvab, seda soodsamat ja paremat teenust ta pakkuma hakkab.

5. detsembri seisuga osutas RKAS haldusteenust 1019 hoones, mille suletud netopind on kokku ligi miljon ruutmeetrit ja kinnistute kogupindala 5,8 miljonit ruutmeetrit. Võrdluseks: superministeeriumi majas on 16 000 ruutmeetrit pinda. Võib-olla saaks RKAS-i veel suuremaks kasvatades natuke mastaabilt säästa, aga kardetavasti lendaks see sääst (või rohkemgi veel) siis mõnel muul viisil tuulde. Monopoolses seisundis ettevõtted paistavad harva silma teenuste suurepärase kvaliteedi ja paindlikkusega. RKAS-il esineb kvaliteedi ja paindlikkusega juba praegu probleeme, tema monopoolsuse ning klientide sunnismaisuse suurenedes saab asi ainult halvemaks minna.

Teenuse hinna ja kvaliteedi huvides tuleks riigiasutustel – ka neil, kelle kinnisvara on RKAS-i bilanssi juba üle antud – võimaldada ise hoone ja kinnistu haldajat valida. Kuna RKAS on kasumit taotlev organisatsioon, oleks elementaarne, et ta konkureerib klientide pärast teiste kinnisvarahaldajatega võrdsetel alustel.