Ent Aguri ülesandel on ka teine pool. Koolivõrgu ümberkorraldamine on ju töö, mis alatasa põrkub koolijuhtide, kooliperede ja kogukondade vastuseisule. Miks te tahate teha riigigümnaasiumi siia, mitte sinna? Aga Aguri jutt üle 3000 õpilasega koolist nihutab rindejoone teise kohta – saagu asukohast, mis saab, kui ainult gümnaasiumid jääksid normaalse suurusega.

3000 õpilast, mis tähendaks rohkem kui kolmandikku Tallinna gümnaasiumiõpilastest, ei ole koolile optimaalne arv.

3000 õpilast, mis tähendaks rohkem kui kolmandikku Tallinna gümnaasiumiõpilastest, ei ole normaalne suurus. Isegi haridus- ja teadusminister Mailis Reps ei asunud Aguri visiooni kaitsma. Mitmes rahvusvahelises uuringus on leitud, et koolide optimaalne õpilaste arv on 600–900. Ühes uuringus tuli välja, et üle 1700 õpilasega Ameerika koolides on halvem õpikliima, ja teises, et üle 2100 õpilasega koolides on õpitulemused halvemad kui väiksemates koolides.

Nii et tugevat teaduslikku ja majanduslikku põhjendust Aguri pakutud hiigelkooli ideele ilmselt ei leidu. Ka varianti, kus kaht-kolme kooli juhib üks n-ö superdirektor, ei tundu keegi eelistavat olukorrale, kus igal koolil on oma direktor.