See, mis probleeme väga madala hinnaga pakkumised tekitavad, ei tohiks vajada pikka selgitust. Teenuse või kauba halvem kvaliteet ei olegi alati põhiline. Sellest, et lepingu täitmine katkestatakse, ehitust ei lõpetata, kasumisse jäämiseks skeemitatakse ümbrikupalkade ja maksuvõlaga vmt, sünnib vahel hoopis rohkem pahandust ja lisakulusid, mida kannab otsene hankija või kaudselt kogu riik. Näiteks alguses nimetatud Viimsi juhtumis tuleb vallal teha kulusid, et leida asendaja OÜ-le KLP Toit. Pealegi oli ettevõttel eilse seisuga riigi ees 336 000-eurone maksuvõlg.

Riigiasutused ja omavalitsused, julgege tähtsustada riigihangetel hinna kõrval ka kvaliteeti. See on lubatud ja annab parema tulemuse.

Riigihangete seaduse puudused ei tohiks enam olla alahangete peamine põhjus. Seda seadust on mitu korda põhjalikult ümber tehtud, et hankijad saavutaksid parima võimaliku hanketulemuse. Alates möödunud aasta septembrist kehtiva seaduse järgi ei tule hankijatel eelistada kõige madalama hinnaga, vaid majanduslikult kõige soodsamat pakkumust. Seaduses on selge sõnaga öeldud, et majandusliku soodsuse võib ainult hinna või ainult kuluga võrdsustada üksnes erandjuhul. Üldjuhul tuleb majanduslikku soodsust hinnata laiemalt, arvesse on lubatud võtta keskkonnahoidlikke, sotsiaalseid ja innovaatilisi aspekte.

Asjakohaste majandusliku soodsuse kriteeriumite määratlemine nõuab hankijatelt muidugi rohkem tööd kui ainult hinnast lähtumine, aga annab kõigi jaoks parema tulemuse. Tõsi, kui defineerida soodsus ebaselgelt, võib see põhjustada rohkem vaidlusi, aga sedamööda, kuidas hankijate kogemused kasvavad, see probleem väheneb. Riigiasutused ja omavalitsused, julgege tähtsustada riigihangetel hinna kõrval ka kvaliteeti.