Juhtkiri: Samasooliste kevad
Tänavu siis jälle. Seekord tõotab asi minna tulemuslikumaks kui varem: peagi valmib riigikogu töörühmal kooseluseaduse eelnõu, millel on varasemast suurem tõenäosus seaduseks saada, sest sellele vastu seisev IRL on nüüd opositsioonierakond.
Samasooliste kooselu reguleeriva seaduse küsimuses võib võtta vähemalt neli seisukohta. Esiteks, olla selle kui euroopalike väärtushinnangute omaksvõtmise ja tegelikkuses olemasoleva nähtuse reguleerimise poolt. Teiseks, olla selle kui ühiskonna traditsioonilisele ja põhjalikult läbi proovitud elukorraldusele alternatiivi pakkuva muudatuse vastu. Kolmandaks, olla selle poolt, sest samasooliste teema sage ja mahukas meedias kajastamine on tüütuks muutunud. Neljandaks, olla selle vastu, sest kiiret pole ja targem on oodata-vaadata, millised plussid-miinused ilmnevad aja jooksul riikides, kes on samasooliste abielu lubanud.
Teadlaste hinnangul on inimesi, kes identifitseerivad ennast homoseksuaalidena, tavaliselt 2–3% elanikkonnast. Ratsionaalselt võttes ei vääriks teema seega nii kirglikku tähelepanu, kui ta Eestis ja teisteski riikides pälvib. Teisalt puudutab ta seksuaalsust ehk väga tähtsat osa inimese identiteedist. See panebki paljud tuliselt kuulutama oma veendumust, mis on õige ja mis vale.
Samasooliste kooselu registreerimine kerkis seekord päevakorda otsekui tagauksest. Peaministriks saav Taavi Rõivas ütles ühes oma esimeses intervjuus, et tema ametiajal samasooliste abielu ei seadustata. Kui sõna-sõnalt võtta, siis tõenäoliselt ei saa temast aasta pärast valetajat, sest jutuks on praegu kooseluseadus, mis peale eri soost paaride võimaldab ka samasoolistel paaridel oma kooselu registreerida. Ometi on uue seaduse vastu sõna võtnud IRL-il õigus selles, et ka kooselu registreerimise võimalusest pole Reformierakonna ja sotside koalitsioonilepingus juttu ning eelmises valimiskampaanias ei kuulunud see samuti ühegi erakonna põhilubaduste hulka.
Pragmaatiliselt võttes oleks mõistlik teha samasooliste kooselu – mitte abielu! – registreerimine võimalikuks pigem varem kui hiljem, aga põhjalikult ettevalmistatud, mitte uisapäisa koostatud seadusega. Võib-olla vaibuvad seepeale ka lõputud vaidlused selle üle. Ühtlasi võiksid samasooleeri tulisemad aktivistid siis loobuda nõudmast järgmist sammu – samasooliste abielu –, sest sõnal abielu on eriline tähendus palju rohkematele erisoolistele paaridele, kui on Eestis samasoolisi paare.
