Salo linnapea Antti Rantakokko avaldas juba vahetult pärast Microsofti pressiteadet visandi, kuidas linn kavatseb hüppeliselt suureneva tööpuuduse ja tulude vähenemisega toime tulla. Suuresti oli see küll üldine jutt, mida sai rääkida ka pärast Nokia telefonitehase sulgemist 2012. aastal: väljapääs on ümberõppes, ettevõtluses ja uute töökohtade loomises, milleks on head eeldused, sest tööta jäävate inimeste „maailmatasemel oskusi mobiiltelefonide arendamise alal saab kasutada paljudes muudes valdkondades”. Põhimõtteliselt õige jutt, aga Nokiale ja Microsoftile asenduse leidmine nõuab sellegipoolest aega ja vaeva. Tööpuudus oli Salos ka veel kolm aastat pärast eelmist šokki ligi 17%.
Eesti valitsus suhtub sadade töötajate koondamisse palju leigemalt kui Soome oma.

Operatiivset hädaabi on võimalik saada riigilt ja selle kohta oli linnapeal võimalik teatada, et valitsusega on tehtud eelkokkulepe Salole lisaeelarve tegemiseks. Valmisolekust Salo linna eelarvet toetada säutsus kiiresti ka Soome rahandusminister Alexander Stubb. Eile jagasid meedias Salo kohta kommentaare nii Soome majandusminister kui ka tööminister.

Samal ajal räägivad Eestis töötukassa esindajad, et Nitroferdi koondamislaine tuli neile ootamatult. Majandusministeeriumist kommenteerib olukorda minister Kristen Michali asemel avalike suhete nõunik, kes lohutab, et Ida-Virumaa on arenev suure potentsiaaliga piirkond ja perspektiivis tuleb sinna töökohti juurde. Kohtla-Järve linnapea olukorda sama roosilisena paraku ei näe ja saab lubada ainult negatiivsetelisaeelarvet, sest valitsust säärased „pisiasjad” nagu sadade idavirumaalaste koondamine ju eriti ei huvita. Aga võiks ja peaks, sest Ida-Virumaal on tööpuudus ainult natuke väiksem kui Salos, aga sotsiaalses ja poliitilises mõttes on tegemist keerulisema piirkonnaga.