Jah, Keskerakond jäi ennustatud valimisvõidust ilma. Koguti küll 18 000 häält rohkem kui eelmistel ning 30 000 häält rohkem kui üle-eelmistel valimistel, ometi piisas erakonna läbi aegade parimast häältesaagist nüüd vaid teise koha saamiseks.


Keskerakonna kaotus on seda üllatavam, et erinevalt kahtedest eelmistest valimistest ei puhkenud enne valimisi nende ümber ühtegi skandaali. Vastupidi, kaks suuremat skandaali puudutasid hoopis Reformierakonda (raudtee-raha) ning IRL-i (luureskandaal). Seega ei toimi valvepõhjendus, et meedia rikkus Keskerakonna võidu.

Erinevalt eelmistest valimistest, mil Keskerakonna esimees Edgar Savisaar tõmbus nädalaks Hundisilmale kaotusvalu põdema, on Savisaar seekord aktiivne. Ta otsib “präänikut”, mis sunniks Reformierakonda otsustama Keskerakonna kasuks. Suure tõenäosusega see siiski ei õnnestu. Miks?

Ühelt poolt on võtnud avalikus arvamusruumis maad hoiak, et Reformierakond peaks taaselustama kolmikliidu. Sellele survele on Reformierakonnal raske vastu astuda. Teisalt kasutab Reformierakond koostöö kompamist Keskerakonnaga pigem selleks, et saada endale tugev positsioon läbirääkimistel IRL-i ja sotsidega.

Ometi ei tähenda Keskerakonna valitsusest väljajäämine seda, et erakond ja selle esimees oleksid mängust väljas. Mäletatavasti lubas Tallinna linnapea Jüri Ratas enne valimisi, et ta ei lähe riigikokku, kui peaks osutuma valituks. Pärast valimistulemuste selgumist räägib aga Ratas, et pole asja veel lõplikult otsustanud. See tähendab vaid üht: kui Keskerakonda ei kaasata Toompeal võimuliitu, näeme õige pea linnapeatoolil Edgar Savisaart. See koht on ideaalne, kui pidada silmas 2009. aasta kohalikke valimisi.