Jutt puudutab seaduseks saanud 500 euro suurust kolmanda lapse toetust, millele järgnes kaheksa silmapaistva ettevõtja 800 000-eurone annetus neljale erakonnale. Kõigile valitsuserakondadele igalt annetajalt 28 000 eurot ja opositsiooni jäänud Reformierakonnale 16 000 eurot. Üks annetajaid Parvel Pruunsild, Bigbanki üks omanikke, on üsna selgelt väljendanud, et annetus tehti, sest poliitikud astusid vajalikud sammud rahaliste stiimulitega Eesti iibeprobleemi lahendamise poole. „Kuna Reformierakond hääletas küll selle kasvu poolt 400 euroni, aga viimase 100-eurose suurendamise poolt ei hääletanud, siis on nende summa veidi väiksem kui teistele annetatu,” sõnas Pruunsild Delfile.

Me ei saa aktsepteerida mõttekäiku: „Demokraatia läbipaistvus on küll oluline, aga sündimus on veel olulisem.”

Kas oleme silmakirjalikud ja naiivsed, kui kõneleme ikka veel maailmavaatest ja annetusest ühes lauses? Kas jutt, et annetus ja konkreetne tegu ei tohiks käia koos, sest muidu on tegemist korruptsiooniga, kõlab liigse pirtsutamisena? Paraku jääb olukorrast justkui seaduseelnõude veebikaubamaja mulje. Samuti tundub, nagu oleks Parvel Pruunsillal, Jaan Tallinnal ja mõnel muul annetajal taskus rohkem hääli kui teistel kodanikel.

Annetused erakondadele on lubatud ja igati soositud, ent kõnealune alles nüüd avalikuks saanud praktika jätab paratamatult mulje, et annetusi saab teha sihtotstarbeliselt, hinnalipikuga. Tõsi, kolmanda lapse toetusest ei saa asjaosalised ju mingit otsest isiklikku kasu – vähemalt mitte rohkem kui teisedki Eesti elanikud. Aga mis saab siis, kui tulevad järgmised, otsesemate kasusaajatega eelnõud? Äkki väike annetus „tasakaaluka tubakareklaamipoliitika” vallas tehtud tubli töö eest?

Kolmanda lapse toetusest ei saa asjaosalised otsest isiklikku kasu. Aga mis saab siis, kui tulevad järgmised, otsesemate kasusaajatega eelnõud?

Üllas eesmärk sündimust suurendada loob libeda tee võimaluse. Seepärast ei saa me aktsepteerida mõttekäiku: „Demokraatia läbipaistvus on küll oluline, aga sündimus on veel olulisem.” Seda enam et iibepoliitika ei koosne kunagi ühest nipist, kolmanda lapse toetusest või muust säärasest, vaid laiemast meetmete komplektist. Ja kindlasti oleks tarvis, et seistaks muudegi lapsekasvatamise faaside eest. Eestis on küll turumajandus, aga esmajoones oleme me ikkagi demokraatia ja just see on poliitiliste otsuste seisukohast tähtis.