Juhtkiri: seda maksu makstakse siiski
See tähendab, et Eesti riigieelarvesse laekub oktoobris sada miljonit eurot ootamatut tulumaksu. Pealegi on ettevõtte tulumaksu laekumine juba esimesel poolaastal ootusi ületanud. Seda laekus mullusest 7,4% rohkem, sealhulgas juunis koguni 28% rohkem. Tänu selle ja mitme muu maksu heale laekumisele tuleb tänavuse aasta riigieelarve eeldatud saja miljoni eurose puudujäägi asemel hoopis ülejäägiga.
Oodatust parem tulumaksulaekumine toetab neid, kes arvavad, et Eesti praegune kasumi tulumaksustamise süsteem on hea ja selle aluspõhimõte – maksustatakse ainult jaotatavat kasumit – peab jääma. Kui Praxis 2010. aastal Eesti süsteemi plusse ja miinuseid analüüsis, jäi ühe peamise plussina kõlama see, et tänu pideva tulumaksukohustuse puudumisele suutsid ettevõtted kriisis võrdlemisi hästi vastu pidada, sest olid likviidsed. Kehtiva tulumaksusüsteemi vastaste kahtlusi see uuring aga ümber ei lükanud, sest lahtiseks jäi küsimus, kui palju kasutavad rahvusvahelised ettevõtted kasumi maksuvaba väljaviimise võtteid – eeskätt kontsernisiseste laenude andmist.
Swedbank on näide, et kõik ettevõtted ei hoidu dividendide maksmisest ega vii kasumit välja üksnes kõrvalteid pidi. Tänavu maksis ka SEB pank esimest korda emaettevõttele dividendi. Tähelepanu väärib ka fakt, et ettevõtte tulumaks on Eesti maksulaekumistest viimasel ajal moodustanud 4–5% – umbes sama palju kui tavalist kasumi maksustamise põhimõtet kasutavas Soomes, Saksamaal ja Hollandis.
Ettevõtte tulumaks pole seega kõige pakilisem asi, mida Eesti maksusüsteemis peaks muutma või kapitaalremontima. Selle võib päevakorda võtta koos üleeuroopalise ühtse ettevõtete tulumaksubaasi ettepanekuga, mille Euroopa Komisjon äsja taas välja kaevas ja kavatseb 2016. aastaks värskendatud kujul liikmesriikidele arutada anda.
Aga Swedbanki dividendiotsus ja üleüldse dividendide maksmise suurenemine, mis on riigieelarvele suurepärane uudis, kannab ka kurba varju. Dividendide maksmise kasv viitab, et paljud ettevõtted ei näe enam võimalusi oma ärimahu suurendamiseks, olgugi et me majandus pole jõudnud tasemele, kus sooviksime seda näha.
