Link kopeeritud!

JUHTKIRI | Simson peaks kuulama ühistranspordikeskusi

 (110)
Kadri Simson
Majandus- ja taristuminister Kadri SimsonFoto: Jaanus Lensment

Praegune majandus- ja taristuminister Kadri Simson oli opositsioonis olles üks häälekamaid Reformierakonna valitsuste stagneerumisest rääkijaid. Kahjuks on ta nüüd ise alla poolteise aastaga võtnud dogmaatiku positsiooni, võideldes visalt vastu oma tasuta maakondliku ühistranspordi plaani parandamisele ja arendamisele.

Parandada või arendada oleks nii mõndagi, sest ministriks saades oli Simsonil kõigest loosung „Tasuta ühistransport”, aga mitte arusaama, kuidas seda parimal viisil ellu viia. Kuigi nüüdseks on tal olnud võimalik üle aasta asjaga süvendatult tegeleda, ei ole ta suutnud murda paljude ekspertide ja piirkondlike ühistranspordikeskuste vastuseisu. Simson võiks kaaluda võimalust, et see pole poliitiline vandenõu, sest tema algsel ideel on tõepoolest puudusi. Nende parandamine on õppimisvõime, mitte nõrkuse märk.

Poliitiline põhjus, miks tasuta ühistranspordi tulek pole ikka veel otsustatud, on IRL-i vastuseis. Sisuline põhjus on osa ühistranspordikeskuste seisukoht, et Simsoni mudel ei sobi nende tegevuspiirkonda. Soovid on piirkonniti erinevad – kuni selleni, et ei pakutakski päris tasuta bussisõitu, vaid kasutataks transpordile ette nähtud lisasummat liinivõrgu tihendamiseks.

Vastuseis tasuta maakonnatranspordile pole poliitiline vandenõu, sellel plaanil on tõesti puudusi. Nende parandamine oleks Simsoni õppimisvõime, mitte nõrkuse märk.

Simsonil ei ole head põhjust piirkondlikele soovidele vastu seista. Sõidugraafikute kujundamisse ei taha ta ju praegugi sekkuda, öeldes, et see on ühistranspordikeskuste ülesanne. Aga Simsonist paremini teavad ühistranspordikeskused ju sedagi, kas nende piirkonnas on suurem mure liinivõrgu tihedus või pileti hind. Simson räägib küll, et raha on nii sõidu tasust vabastamiseks kui ka liinide tihendamiseks, aga see on pooltõde. Mullu detsembris kirjutas Simson Eesti Päevalehes: „Kui kogu eelmise aasta jooksul koguti piletitulu veidi üle 11 miljoni euro ja valitsus on eraldanud poolest aastast algava tasuta sõidu tagamiseks 13 miljonit, siis ütleb loogika, et seal on raha ka muu jaoks. Selle raha eest saab liine tihendada. Nimetatud raha sees on ka validaatorite soetamiseks ning ühistranspordikeskuste rajamiseks ja käivitamiseks kuluvad summad.”

Samal teemal:

Selle selgituse peale ütleb loogika, et Simsonile järele andes ei jää kogu Eesti peale liinide tihendamiseks palju üle miljoni euro. Samuti puudub Simsonil lahendus „kannibalismi” probleemile – tasuta transport võib mõnel pool hakata kommertsbussi- ja rongiliine suretama ning harvendada maakondadevahelist ühistransporti.

Veaparandus. Tegelikult jääb liinide tihendamiseks siiski rohkem kui miljon eurot, sest 2018. aasta täiendavast 13 miljonist eurost tuleb katta ainult teise poolaasta saamata jääv piletitulu (5,5 miljonit eurot). Ühistranspordikeskuste rajamiseks ja käivitamiseks, validaatorite soetamiseks ning liinide tihendamiseks jääb seega 7,5 miljonit eurot. Ühistranspordikeskustele kulub sellest majandusministeeriumi teatel tänavu umbes miljon eurot. Palume eksliku info pärast vabandust.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare