IT-sektoris on puudu tuhandeid inimesi. IT-erialadel õppivate inimeste arv kasvab aga tasapisi, mitte oodatuga vastavuses. Ometi loob see sektor hinnanguliselt umbes 5% rahvuslikust kogutoodangust.

Mida teha? Riigikogu esimehe ja vabariigi presidendi manitsused, et õppige ikka rohkem matemaatikat ja loodusteadusi, pole langenud just viljakale pinnasele. Mõned süüdistavad selles noori, kes otsivad lihtsamaid lahendusi, kuid põhjus võib olla ka mujal. Raha ja töövõimalusi jätkub, seega peaks justkui präänik olema, riigiisade-emade hurjutused toimivad piitsana. Jutt sellest, et noored on hukas või laisad, näitab aga pigem, et ideed on otsa saanud.

Kuid nagu näha, ei läinudki TransferWise noori püüdma, nemad tahtsid valmis töötajaid. Loomulikult ei ole neid võimalik hetkega kloonida, ammugi Eesti range sisserännupoliitika tõttu vabalt sisse tuua. Probleem on ju selles, et ega igasuguste võimetega inimesi IT-aladele oodatagi. Nendest, kellele ikka reaalained on alati vastukarva olnud, on raske oodata andekaid programmeerijaid.

Professionaalide ülelöömiskatsed parandavad ehk üksikute ettevõtete seisu, kuid mitte IT-sektori seisu tervikuna. Seega on lähiplaanis küsimus ikkagi välistööjõu vabamas sisselubamises, aga pikemas plaanis noortes.

IT-firmad võiksid kopaga valmistööjõu jälitamise asemel otsida endale vajalikku tööjõudu nende noorte hulgast, kes pole veel oma haridustee valikut langetanud. Tähtsam on jahtida targemaid päid, mitte piitsutada keskpäraseid ja kehvi. Parem leida see huviline noor üles juba gümnaasiumi alguses, sest lõpuklassis võib valik olla juba langetatud. Tõeliselt võimekad noored saavad hakkama nii õigus- ja majandusteaduse kui ka IT-erialal. Nüüd on IT-ettevõtete roll leida nad üles piisavalt varakult, et nad ei läheks õppima teistele erialadele. USA-s käib võistlus talentide pärast varases nooruses, sama peaks kehtima ka Eestis, kus inimesi on veelgi vähem.