Juhtkiri: Sõda Ukrainas, Venemaa häbi
Viis tuhat oli neid miilitsa andmetel, 20 000 pealtnägijate sõnul – käes loosungid nagu „Sõda Ukrainas – Venemaa häbi”. Täistuuridel töötavast propagandamasinast hoolimata on venelaste toetus sõjalisele sekkumisele Ukrainas vähenenud. Pea kolmveerand venelasi toetas märtsikuus sõjalist sekkumist Ukrainas, nüüd on pea sama palju selle vastu.
Mis on Venemaal juhtunud? Kas lõpuks on venelaste teadvusse jõudnud sõduriemade mure ja teated austusavaldusteta maetud sõdurpoistest, kes väidetavasti on läinud Ukrainasse justkui vabatahtlikult sõdima? Kas lõpuks on nähtud internetiavarustes levivaid videosid nutvatest naistest, kes on kaotanud oma mehed, ja emadest, kes on kaotanud pojad? Või hakkab lõpuks kohale jõudma Ukraina agressiooni banaalne pool – sanktsioonid, eriti Venemaa enda omad, mis pigistavad eeskätt reakodanikke?
Ligi 17% venelasi peab võimalikuks demonstratsioone enda kodukohas. Ligi 8% peab võimalikuks, et läheb sinna ise osalema. Seda ei olegi nii vähe – iga üheteistkümnes inimene.
Jah, selge on see, et suur hulk venelasi toetab endiselt sõjalist sekkumist Ukrainas. Ja Vladimir Putini toetus püsib väga kõrge 86% juures, hoolimata agressioonist Ukrainas.
Kuid sõjahimu näikse Venemaal raugevat. Nagu paar nädalat tagasi kirjutas Eesti Päevalehes moskvalaste meeleoludest
Artemi Troitski: „Surra ei taha kohe kindlasti keegi. Ei Putini ega vabaduse eest.”
Muidugi võib küsida: kui sõda ei taheta, miks siis toetatakse sõjakat Putinit? Sellelegi on lihtne vastus. Riigi ametliku retoorika järgi ei ole Venemaa Ukrainaga sõjas ja osa neist, kes on vastu sõjale, peavad sõda ilmselt mitte reaalsuseks, vaid alles võimaluseks.
Pühapäevaste demonstrantide käest rebiti loosung sõja ja häbi kohta, sest Venemaa ei olevat ju sõjas. Hoidkem demonstrantidele pöialt. Ja Mihhail Hodorkovskile, kes algatas nädalavahetusel uue liikumise Avatud Venemaa.
Putin peab varem või hiljem mõistma, et kui ta lootis tähelepanu sisepoliitilistelt probleemidelt nagu vaesus ja ebavõrdsus „väikese võiduka sõjaga” kõrvale juhtida, siis see tal ei õnnestu. Pühapäevased meeleavaldused, mis olid möödunud talvel Kiievis Maidanil toimunuga võrreldes küll suhteliselt tagasihoidlikud, on märk sellest.
