Juhtkiri: Sõõrumaa eemal hoida

Poolteise aasta eest oli riigikontroll seisukohal, et riigi ootused riigiettevõtete nõukogude liikmetele on ebamäärased. Äsja finiši või vahefinišini jõudnud Eesti Raudtee turvateenuste lepingu loo põhjal võib öelda, et see pole nii. Erakonnad ehk riigi ja kodanike vahelülid ootavad nn sõltumatutelt nõukogu liikmetelt mõnikord vägagi konkreetselt raha.

Michalil on võimalus näidata, et ta sobib ministriks paremini kui kits kärneriks.

Urmas Sõõrumaa, kelle turvafirmaga USS sõlmitud lepingut Eesti Raudtee kaheks aastaks pikendas, on ka Eesti Raudtee nõukogu liige. Sõõrumaa kuulus nõukogusse ka tollal, kui USS pikendatava hanke võitis. Juriidiliselt on kõik korrektne. Lepingut on võimalik kahe aasta võrra pikendada ja Sõõrumaa ei osalenud otsuse ettevalmistamisel ega viibinud koosolekul, kus otsus vastu võeti.

Sellegipoolest lõhnab asi halvasti. Miks peab just Sõõrumaa Eesti Raudtee nõukogus olema? Kümne aasta tagusest ajast, kui ta juhtis Eesti Energia nõukogu, on tal juba huvide konflikti kahtlus. Nõukogu juhtimise ajal hakkas Sõõrumaa ehitama riigifirmaga konkureerivat elektrijaama. See on piisavalt kaalukas etteheide, et hoida teda riigifirmade nõukogudest eemal seni, kuni ta aktiivsest ärist taandub. Ei jää Sõõrumaa nälga, kui ta ühegi riigifirma nõukogusse ei kuulu. Ei jää ükski riigifirma hätta, kui nõukogus pole Sõõrumaad. Kaotada võib Reformierakond, kellele Sõõrumaa annetas selle aasta esimeses kvartalis 120 000 eurot ja mullu 80 000 eurot.

Oleks ja näeks välja ausam, kui Sõõrumaa Eesti Raudtee nõukogusse ei kuuluks.

Tõdemus, et Sõõrumaa võiks Eesti Raudtee nõukogust lahkuda, ei ole praegu kõigest tagantjärele tarkus. Lepingu pikendamist kommenteerivas pressiteates kaebas USS: „Turvatöötajate palgad on vahepeal märkimisväärselt tõusnud ja seepärast kaalusime tõsiselt, kas sellistel tingimustel jätkamine on USS-ile majanduslikult mõistlik.” Seega võib USS Eesti Raudteed survestada, et teenuse osutamise tingimusi muudetaks USS-i jaoks soodsamaks. USS võib ka lepingu lõpetada (nagu 2013. aastal Eesti Energiaga) ja sellele järgneb Eesti Raudtee uus riigihange. Mõlema variandi puhul oleks ja näeks asi välja ausam, kui Sõõrumaa Eesti Raudtee nõukogusse ei kuuluks.

Riigifirmade valitsemise korrastamine on majandusminister Kristen Michali võimalus näidata, et ta on sellesse ametisse siiski sobivam kui kits kärneriks.