Juhtkiri: Suurem bruto ja sama neto
Tööandjad andsid oma soovist teada möödunud aasta lõpus, seda sõnumit kuulutab nüüd värske jõuga ka nende liidu vastne esimees Jüri Käo.
Sotsiaalmaksu tasumise jaotamine ettevõtete ja töötaja vahel annaks töövõtjale parema ettekujutuse, kui palju tegelikult tema töökoht maksab, toovad tööandjad oma ettepaneku peamiseks argumendiks. Mulluse Eurobaromeetri küsitluse tulemused viitavad, et rohkem teineteisemõistmist võiks ettevõtjate ja töötajate vahel olla küll. Näiteks Eestis nõustus väitega „Ettevõtjad lõikavad kasu teiste inimeste tehtavast tööst” 71% küsitletutest, aga Soomes ainult 46% ja USA-s 31%. Ei usu, et sotsiaalmaksu ümberkorraldamine Eestis suhtumist kardinaalselt muudab, aga veidi abi sellest võib-olla oleks.
Ametiühingud kardavad, et töötajad võivad muudatuse tõttu palgas kaotada. Olgugi et tööandjad kinnitavad: muudatus tuleb puhtalt arvestuslik, netopalk jääb samaks. Kehtivate töölepingute puhul on lihtne tagada, et muudatus tõesti niimoodi toimuks. Kuid uue korraga harjumise perioodil sõlmitavate uute töölepingute puhul on ametiühingute hirmul veidi alust. Lubadus jätta uue töötaja palk samaks, kui oli enne seda kohta täitnud inimesel, sarnaneb lubadusega „euro hinda ei tõsta” – samamoodi nagu hinnatõusule, saab palgalangetamisele leida kümme muud põhjendust. Võimalus, et ettevõtjad palga puhul nii teha saavad, on siiski palju väiksem kui hindade ja euro puhul, sest töötajaid Eestis napib. Majandusanalüütik Maris Laurit tsiteerides: „Eesti kuulub ilmselt nende väheste riikide hulka, kus juba praegu või siis kohe-kohe hakkavad palgakasvu toetavad tegurid domineerima.”
Valitsuse positsioon selle Eesti maksukeskkonda pigem selgemaks muutva ettepaneku suhtes on esialgu mittemidagiütlev. Ettepanek vajavat põhjalikku analüüsi, sotsiaalminister seda ei toeta ega lükka tagasi. Kui osapooled – tööandjad, ametiühingud ja valitsus – lähikuudel üksteist muudatuse vajalikkuses või sobimatuses veenda ei suuda, võiksid nad minna piiratud ulatusega eksperimendi teed. See tähendab, proovida teistmoodi maksuarvestust näiteks teatud piirkonna ettevõtete peal, et veenduda selle ohutuses töötajate jaoks. Meditsiinis on uute ravimite katsed saanud tavaliseks praktikaks ja mõistlik oleks sarnast meetodit kasutada ka osa poliitiliste valikute puhul, muidu jäämegi paljudes küsimustes ideoloogiamõõkadega tühja vehkima.
