Teine teema, millega Lõuna-Eesti on sel aastal suurelt meediasse pääsenud, on Põlva ja Valga haigla sünnitusosakonna sulgemine. Ilmselt ei oleks vastuseis sulgemisele nii tugev ja emotsionaalne, kui tegemist ei oleks viimase tilgaga karikas. Need ei ole ju ääremaal esimesed asutused, mida kauged otsustajad (ministeeriumites, pankades jm) tahavad kinni panna ja tihti panevadki.

Optimeerimise ja pahedega võitlemise tulemus on Lõuna-Eesti Tallinnast eemale tõukamine, mis pole Eesti riigile ei optimaalne ega vooruslik.

Kõigil neil otsustel on mingid efektiivsusest, optimeerimisest, pahede tõrjumisest ja muust sellisest rääkivad põhjendused, ent tulemus on Lõuna-Eesti Tallinnast eemale tõukamine, mis pole Eesti riigi jaoks ei efektiivne, optimaalne ega vooruslik. Kes ei usu, et probleem on suur, lugegu eilsest Eesti Päevalehest kütusefirma Circle K Eesti juhi Kai Realo intervjuud. Ta rääkis, et Tallinnast vaadates teisel pool Viljandit käiakse väga aktiivselt Lätist kütust toomas, ja ütles: „Täiesti balansist väljas maksutõusud tekitavad inimestes taas tunde, et riik on neile ära teinud ja neil on moraalne õigustus mingites kohtades riigile tagasi teha.”

Ainult aktsiiside aja jooksul mõistlikumaks tuunimisest selle mentaliteedimuutuse lõpetamiseks ja pööramiseks kardetavasti ei piisa. Ka kaootiliste sammudega äraostmine, nagu poliitikute lubadused, et olgu, hoiame sünnitusosakonda veel aastakese lahti, ei ole ka jätkusuutlik lahendus. Vaja on terviklikku plaani Lõuna-Eesti eikellegimaaks muutumise vastu.