JUHTKIRI: Teatetants seljatas „Vabaduse laulu”
Sotsiaalmeedia kihab jätkuvalt, kümnest kommentaarist on tihti seitse negatiivsed. Mis hullu siis juhtus?
Suur, 288 737 eurot maksnud kontsert ei vastanud paljude ootustele. Vapustav öölaulupidu „Märkamise aeg” 2008. aastal ja mullune 20. augusti ülemaaline „Ühtelaulmine” olid rahvasse ju kinnistanud veendumuse, et sel päeval tullakse kokku, et koos selle maa keeles isamaaliselt laulda, lippe lehvitada. Aga võta näpust! Ingliskeelset muusikat pakkunud Eesti uued artistid olid rahvuslike ootuste summa sisse kui kuu pealt kukkunud. Valel ajal, vale muusikaga ja vales kohas.
Kui kultuuripealinn on kurtnud finantside nappuse üle, siis nüüd tundus raha kui raba olevat. Staaride paraad meenutas kalamarjavõileiva konjakiga ülekallamist, et peenem oleks. Iga kuulus välissolist võinuks anda tunni-pooleteisese kontserdi, mis taganuks fännidele totaalse rahulolu. Koos eestimaiste uute tegijatega kokkukuhjatuna oli tulemiks aga pigem arusaamatus nii noorte kui ka vanade kokkutulnute hulgas. Ootuste täitumatust näitas seegi, kui lavalt loodetud ühislaulu asemel hakkas jorisemine aina valjemini kostma kempsude veerest, kuhu kogunesid nokastanud seltskonnad.
Samal ajal aga liikus Tallinnast välja, tuhandekilomeetrisele ringile, rahvatantsijate seltskond, kes isamaaliste ülesastumiste eest, erinevalt vabaduse laulikuist, raha ei küsi. Teatetants on kaheksa päevaga ja vabatahtlikkuse alusel Eestile lakkamatu tantsuga ringi peale teinud. Täna kogub Teatetants, erinevalt „Vabaduse laulust”, aina enam positiivseid kajastusi nii meedias, aga eriti just rahva hulgas. Ja see, et üks noorpaar otsustas oma pulmaöö vahetada maanteel pastelde sahistamise vastu, on ettevõtmise kullaprooviks. Osavõtjana oli mul enesel kena näha pühapäeva varahommikul maantee veerde kogunenud isamaalisi huvilisi, mõnelgi trikoloor pihus. See lihtne omamaine tants on kõigile arusaadav, sest toimub ka täna õigel ajal ja õiges kohas. Ning seda kuni pühapäevani välja.