JUHTKIRI: Teeme Eestisse ACTA alternatiivide keskuse
Juhuks, kui laupäevased ootamatult rahvarohked meeleavaldused on pannud peaministri mõtlema vajadusele enese kuvandit remontida, on mul talle üks soovitus: öelda, et üle-võlli-sõnavõtt oli tegelikult mõeldud ACTA-teemalise diskussiooni elavdamiseks Eestis. Miks mitte ka rahvalt vabandust paluda, et nali kukkus välja paljusid solvav. Aga kui suu selleks ei paindu, olgu peale, see pole tingimata põhiline.
Põhiline on, et „diskussiooni elavdamisele” järgneksid konkreetsed sammud, mis tõstavad Eesti kaalu maailmas. Teadupärast ei ole ACTA vastakaid arvamusi tekitav asi ju üksnes Eestis. Miks, selle võttis reedeses Eesti Päevalehes hästi kokku advokaat Triin Tuulik ACTA-sse muidu rahulikult ja mõistvalt suhtuvas seisukohas: „… võib vaielda, kas kehtiv intellektuaalse omandi regulatsioon ja ACTA üldse toetavad internetikaubandust, teabevahetust ja loomemajandust nii, nagu me vajaksime. Kuigi elame juba ammu internetiajastus, on seadusandjad, ettevõtjad ja tarbijad alles nüüd hakanud aru saama, et uus ajastu vajab uusi reegleid.”
Miks ei võiks üks keskus, kus intellektuaalse omandi regulatsioonile intensiivselt praegusest paremaid lahendusi otsitakse, olla just Eestis? Kohalike ACTA-ekspertide kokku lugemiseks piisab meil praegu küll ühe käe sõrmedest, aga see-eest on meil internetiasjus eesrindliku riigi maine ning pole praeguste reeglite tsementeerimisest huvitatud võimsaid kohalikke lobigruppe. Lisaks on siin riigijuhtide – kes saavad sõnumi rahvusvahelistele tippkohtumistele viia – ning ekspertide vahel võimalik sisse seada suurriikidega võrreldes väga lühike kommunikatsiooniahel. Eksperte saab Eestisse kokku kutsuda ka väljastpoolt, sest probleem on rahvusvaheline.
Meenutagem, et kommunismi kuriteod suutis Eesti koos teiste Ida-Euroopa maadega üle-euroopalisse päevakorda tõsta. Nüüd oleks paras aeg proovida jõudu uue teemaga. Ja oleks ka näotu, kui peaminister oma teise ametiaja ainult tsirkuse ja suusatamisega lõpuni libistab.
