Juhtkiri: teha head ja teenida kasumit
Mitmekesisusest ja võrdsest kohtlemisest, millele pühendatud päeva eile tähistati, võib rääkida mitut moodi. Saab rääkida ilukõneliselt ja moraalsetele väärtustele rõhudes, aga saab rääkida ka kasule ja kalkulatsioonidele keskendudes. Väärtustele rõhuva lähenemise puudus on see, et inimesed, kes otsustavad ettevõtete strateegia ja investeeringute üle, ei pane säärast juttu eriti tähele. Mitmekesisus ja võrdõiguslikkus juurdub jõudsamalt, kui ettevõtete juhid ja finantsistid näevad selles võimalikku käibe ja kasumi suurendamise vahendit ega pea seda ainult dekoratsiooniks või heategevuseks.
Mitmekesisuse hindamine juurdub, kui näidata ettevõtjatele kasumipotentsiaali.
Seepärast on hea, et tänavune mitmekesisuse päev tuli veidi teisiti – esitleti mõttekoja Praxis uuringut Eesti ettevõtetes esinevast mitmekesisusest. Nagu eilsest Eesti Päevalehest lugeda võisite, näitas see uuring, et siinsete ettevõtete juhatustes ei ole palju mitmekesisust. Firmade eesotsas on tihti ainult mehed või ainult naised või koosneb juhatus ainult ühe rahvuse esindajatest. Praxis leidis, et mitmekesisusel on paljudel juhtudel positiivne mõju ettevõtte efektiivsusele ja kasumimarginaalile. Tõsi küll, need seosed on suur üldistus, mis ei pea paika igas olukorras ja iga ettevõtte puhul. Võimalus, et juhtkonna ja töötajate mitmekesisuse suurendamine toob kasu ka rahalises arvestuses, on suurem rahvusvahelisel turul läbi lüüa soovivatel või innovatsioonist edu otsivatel ettevõtetel. Teisisõnu: just majanduse sellel osal, mida Eestil võiks rohkem olla.
Näiteks IT-sektori viimaste aastakümnete plahvatuslikus arengus on peaosa mänginud „veidrikud ja väljaheidetud, kes saavutavad edu ja sageli saavad ka rikkaks”, ütleb autismihäirega inimestele tööd vahendava Taani firma Specialisterne juht Thorkil Sonne. „Nagu võililled rohelises murus, ei sobitu ka inimesed, kes on „teistsugused”, alati standardse töökeskkonna raamidesse. Kui viia töötingimused vastavusse sääraste inimeste eripäraga, võivad nad olla ettevõttele väga kasulikud,” kinnitab ta MIT Sloan Management Review’us ilmunud artiklis.
Näide sellest, kuidas Eestis mitmekesisust edendama ei peaks, on sotsiaalministeeriumis sündinud soopõhiste andmete kogumise korra üldsõnaline eelnõu. Praxise uuring seevastu on näide suunast, kuhu tegelikult astuda tuleb. Rohkem kalkulatsioone ja oskust näidata rahas mõõdetavat kasu, ning mitmekesisuse spetsialistidest võivad saada nõutud ärikonsultandid.
