JUHTKIRI: Tõde okastraadi taga
Nõukogude võim on nüüdseks minevikku jäänud. Paraku salgab ja varjab Venemaa praeguseni Gulagi minevikku, nagu tunnistaks ta ennast selles osaliseks. Vabandussõnade puudumine näitab süüd isegi selgemalt kui vabandamine.
Miljoneid inimesi enam okastraadi taga ei hoita, kuid tõtt nende saatuse kohta küll. USA ajaloolased nõuavad Venemaalt arhiivide avamist, et Gulagi kadunud ameeriklaste kohta tõendeid leida. Liitlasi veeti aga Gulagi samamoodi nagu vaenlasigi.
Kui külma sõja ajal olid sirp ja vasar tülis tähtede ja triipudega, siis 1945. aasta kohta on rohkelt küsimusi. Miks veeti ameeriklasi natslikest koonduslaagritest Siberisse? Miks veeti Siberisse Korea sõjas vangi langenud ameeriklasi, kuigi NSV Liit seal isegi ei osalenud?
Ka Eesti uurijatel on vaja pääseda ligi oma kodanike kohta käivatele arhivaalidele, ükspuha kas need on jäetud Eestisse või viidud Venemaale. Miks ei võiks lubada kahe sõbralikult käituva riigi vahel vastastikust uurimistööd? Ning miks puudub inimestel sisuliselt võimalus tutvuda iseennast või pereliikmeid puudutavate toimikutega, mis on viidud Eestist Venemaale?
Seni on Venemaa arhiividele ligipääs vaid juhuslikku laadi ja seotud kõikvõimalike piirangutega. Venemaale viidud KGB arhiivid on tänaseni suletud – Eestis on KGB toimikud säilinud lünklikult. Enamik siia jäänud toimikuid puudutab Stalini-aegseid repressioone – hilisemast ajast pärit toimikud viidi valdavalt minema.
Venemaa süüdistab praegu Balti riike ajaloo võltsimises. Kuni Venemaa keelab meil oma ajalooga vabalt tutvumast, ei ole Moskval aga mingit õigust kedagi süüdistada. Venemaal endal, kus suur osa ajalugu käsitlevatest materjalidest on tänaseni varjatud, on ajaloovõltsimine seevastu riiklikult ette nähtud.
