Meelelahutuslikust vaatepunktist võib öelda, et siin on ainest kenaks „Midsomeri mõrvade” stiilis kammerlikuks krimilooks, kus suletuvõitu kogukonna jõukatel ja iseäralikel elanikel on hinge peal hulk valgustkartvaid tegusid. Või vähemalt on ainest mõneks uueks anekdoodiks žanrist „hajameelne professor”.

Ülikoolid on siiamaani olnud puhtama mainega sfäär kui poliitika. Enam mitte.

Kui toimuvat siiski tõsiselt vaagida, on asi naljast kaugel. Alles lõppes üks väljamõeldistest värvikam tõsielulugu – kriminaalide värbamine IRL-i –, mis süvendas ühiskonnas kahtlust, et kõik valetavad ja petavad. Eriti need, kes on võimu lähedal. Ülikoolid on seni olnud puhtama mainega valdkond kui poliitika. Nüüd on siis neilgi suur must plekk küljes. Eks intrigaanlust ole heade ametikohtade hoidmise või saamise nimel ülikoolideski harrastatud, aga nüüdne lugu viitab tavalisest kangemale valskusele.

Hääletussedelid on saadetud DNA-, sõrmejälje- ja käekirjaekspertiisi. Kuratooriumi esimees Sandor Liive arvab, et nõnda saab üheselt selgeks, kas nelja kuratooriumi liikme kahtlused vastavad tõele. Kui toimunu taga on kõigest kellegi hajameelsus või meeltesegadus, õnnestub ekspertiisiga võib-olla tõesti selgust saada. Kui põhjus on kellegi ettekavatsetud ja läbimõeldud tahe kindlustada Aaviksoo saamine TTÜ rektoriks, võis ta tulemust võltsides mõelda ka sellele, et sedelid võidakse saata ekspertiisi. Seetõttu ei pruugi ekspertiis ühest selgust anda.

Samal ajal joostakse ajaga võidu. Kui TTÜ 41-liikmeline nõukogu ei kasuta oma vetoõigust, kinnitab kuratoorium kehtivate reeglite järgi uue rektori ametisse 22. juuniks. Nõukogu koguneb 16. juunil. Ekspertiisi tegemiseks on seega aega napilt. Kui 16. juuniks lõplikku selgust ei saabu, pole erilist kahtlust, milline otsus tuleb nõukogul teha. Sellisel juhul tuleks Aaviksoo rektoriks saamisele panna veto ja alustada valimisi otsast peale.