Juhtkiri: Toetusallkiri põllumeestele
Põllumeeste peamine sõnum allakirjade kogumise kampaanias on see, et toetuste võrdsustamine tõstaks Eesti toidukauba konkurentsivõimet. Nii ta on: ebavõrdsed toetused on üks oluline põhjus, miks näiteks Hollandi tomatid on poes odavamad kui Eesti tomatid, kuigi paljud kulud on Hollandis suuremad kui Eestis. Asi ei ole ainult tootmise efektiivsuses või muudes n-ö ausates tegurites, vaid ka selles, et Eestis on EL-i põllumajandustoetused praegu 117 eurot ja Hollandis 457 eurot hektari kohta.
Eestis müüdavate toiduainete hindu ei pruugi otsetoetuste tõstmine EL-i keskmisele tasemele, mida Balti põllumehed uuelt, 2014.–2020. aastani kestvalt eelarveperioodilt nõuavad, langetada. Siinne hinnatase sõltub ju ka ekspordivõimalustest Euroopa Liidu ühisturule ja mujale; samuti maailmaturuhindadest, mille pikaajaline trend on pöördunud pigem tõusuteele. Ent põllumeeste investeerimis- ning ekspordivõimet tõstaks otsetoetuste võrdsustamine kindlasti ja seegi on asi, mille üle iga Eesti elanik võiks rõõmu tunda. See aitaks säilitada ja jõukamaks teha elu maal, võib-olla luua ka mõned uued põllumajanduslikud töökohad.
Kahjuks on EL-i uue eelarveperioodi arutelud langenud väga keerulisse aega. Ilma eelarveprotsessiga paralleelselt veereva euroala kriisita oleksid võimalused soovitud tulemuse saavutamiseks kindlasti palju suuremad. Kuid püüdlustest paremale tulemusele, kui Brüsselist praegu pakutakse, ei tohi sellepärast veel loobuda. Pakutav võrdsustamise tempo on ju skandaalselt aeglane – praeguselt 45 protsendilt 2020. aastaks ainult 58 protsendini EL-i keskmisest. Teataval määral saab toetuste madalamat taset põhjendada kulude madalama tasemega, kuid kindlasti mitte nii suurel määral.
Euroopa Komisjoni eelarvevolinik Janusz Lewandowski märkis kevadel Eesti Päevalehele antud intervjuus, et põllumajanduse kõva kaitsmise tulemuseks võib olla see, et kärpekäärid lüüakse mujale sisse. Selles mõttes on Eesti positsioon tõesti nõrk, et oleme EL-i eelarvest netosaajad, mitte netomaksjad – solidaarsusest rääkivas liidus ei tohiks see küll olla suur argument, aga ikkagi mängib rolli. Kuid Eesti saab selles kontekstis öelda, et euroala päästeprogrammides osaleme me isegi solidaarsemalt, kui meie elatustaset arvestades on õiglane nõuda.
