Põllumajandusministeeriumi poolt nädala alguses esitletud arengukava “Eesti toit” on küll dokumendina eeskujulik ja põhjalik, kuid ometi leidub selleski peatükke, mille rakendudes seisaks Eesti peagi Euroopa Liidu kohtupingis. Muidugi – Eesti saanuks sellise dokumendiga julgelt toimetada ajal, mil me riik polnud veel Euroopa Liidu liige, kuid nüüd – enam kui aasta liidus olnuna – peab Eesti arvestama liidu seadustiku, vaba konkurentsi ja heade tavadega.

34-leheküljelises “Eesti toidu” arengukavas leidub nagu kord ja kohus peatükk arengukava vastavusest oma riigi ja Euroopa Ühenduse poliitikale, kuid ikkagi on arengukava koostajad mööda vaadanud olulistest konkurentsitavadest ja kokkulepetest. Nii võivadki arengukava “Eesti toit” peatükid takerduda kohtuvaidlustesse, sest põllumajandusministri kavatsus panna riigi leival olijad kodumaist toitu sööma rikub Euroopa Liidu konkurentsipõhimõtteid. Seega tulnuks ministeeriumi ametnikel arengukava koostamisel põhjalikumalt tutvuda Euroopa Liidu analoogsete arengukavadega ja seal sätestatut arvestada.

Sellise arengukava koostamine on aja-, inim- ja rahakulukas. Arengukava sünnitab aga omakorda aasta-aastalt suuremaid väljaminekuid.

Mõõdutundetu rahakulutamine dokumendile, milles omakorda leidub Eesti jaoks ohtlikke seisukohti, on sama lubamatu, nagu on ka toidu raiskamine. Pealegi on meie rahvuslik köök rahvusvahelises toidupajas niisama ahta ilmega, kui on seda meie valitsuse poliitköök – igasugune kaootiline isetegevus lõpeb ühe või teise asja riknemisega.