Seesama Rammo peab end proovile panema lahes, mida on mitu korda nimetatud sisuliselt solgiveeks. Vee räpasus puudutab nii purjetajaid, sõudjaid, aerutajaid, avaveeujujaid kui ka triatleete. Veest tekkivad haigused võivad halvemal juhul nurjata mitme aasta pikkuse ettevalmistuse mõne hetkega. Alles sel aastal oli purjetamisvõistluste lahes rohkelt surnud kalu.

Kui ei suudeta puhastada vett ega tagada turvalisust, siis milleks linnale olümpia?

Jah, kohalikud osutavad mõningatele edusammudele. Näiteks sellele, kuidas kunagi puhastati mõniteist protsenti roiskveest ja nüüd ligikaudu pool. Kuid kas sellised asjad ei peaks olema elementaarsed eeltingimused, et üldse kandideerida olümpialinnaks? Rio de Janeiro on olümpialinnaks kandideerinud mitu korda varemgi. Kui riigile ja linnale käib üle jõu kanalisatsiooni ja veepuhastussüsteemide rajamine, samuti võistlejate turvalisuse tagamine, siis milleks talle olümpia? Kas seal pole prioriteedid paigast ära?

Jah, võib ka oletada, et ilma välissurveta ei tegeletaks vee kvaliteediga üldse, aga praegu paistab, et rahvusvaheline olümpiakomitee riskib liiga paljuga, sportlaste heaoluga nimelt. Olümpialiikumise edendamine eri maailma paikades on kahtlemata hea eesmärk, kuid korraldamisõigused peavad olema välja teenitud, mitte avansina antud.

Loodame, et sellised kitsaskohad lahenevad ja ka praegu suureks probleemiks olev linnatransport paraneb aastaga, kuid sooviks, et olümpiakomiteed nii meil kui ka mujal vaataksid reaalset valmidust ja nõuaksid tegevust, mitte ei kuulaks pelgalt kohalike kinnitusi, et küll kõik sujub.