Link kopeeritud!

Juhtkiri: Trumpi ämbrid mõjutavad ka Eestit

 (138)
Kersti Kaljulaid kohtus Donald Trumpiga
Kersti Kaljulaid kohtus Donald Trumpiga Foto: Presidendi Kantselei

Donald Trump on praeguseks pea seitse kuud USA president olnud. Nagu kriitikud ennustasid, ei ole pinged selle ajaga vaibunud, vaid Trump on USA-d nii seest kui ka väljast kõvasti raputanud.

USA välispoliitika on muutunud konfliktsemaks, proovile on pandud nii vastaste kui ka liitlaste närvid. Meenutagem kas või kõrgete panustega ähvardusmängu Põhja-Korea ja Venezuelaga, Hiina-suhete pingestamist või eestlastele nii meeltmööda olnud Venemaa-sanktsioonide kehtestamist. Või ka Trumpi suhtumist oma NATO-liitlastesse, mida sobib hästi illustreerima see, kuidas ta tänavu mais Brüsseli tippkohtumisel Montenegro peaministri Duško Markovići oma teelt kõrvale tõukas.

Samal teemal:

Kuid sisepoliitiliselt on Trump praegu veelgi ägedama tule all, kuna ei suutnud hukka mõista Hitleri-ülistajast noormehe tegu, kes laupäeval Virginia osariigis Charlottesville’is autoga rahva sekka sõitis, tappes ühe ning vigastades veel 19 inimest. See juhtus pärast rongkäiku pidanud paremäärmuslaste ning nende vastu protesteerinute konflikti.

Paistab, et Trump ei ole siiani aru saanud, et president ei ole vaid oma valijate esindaja.

Selgub, et kuigi Trump on varmas kritiseerima mehhiklasi, moslemeid ja mustanahalisi – isegi tegude eest, milles nood süüdi ei ole –, ei suuda ta olla sama karm endaga sarnasemal lainepikkusel olevate parem­äärmuslastega.

Tõsi, kaks päeva pärast vahejuhtumit mõistis Trump siiski hukka nii neonatsid kui ka valgete ülemvõimu ihkajad. Seda siiski vaid selleks, et päev hiljem taas hakata rääkima, kuidas Charlottesville’i konfliktis olid süüdi ikkagi mõlemad pooled. Paistab, et Trump ei ole siiani aru saanud, et president ei ole vaid oma valijate esindaja, vaid kogu riigi juht. Presidendi roll on olla ühiskonna liitja, mitte lõhestaja, nii tava- kui ka (ja veelgi enam) kriisiolukordades.

Trumpi lõhestav poliitika on risk ka Eestile, sest seetõttu on USA muutunud vähem ettearvatavaks ning lääs vähem ühtseks kui varem. Arvestada tuleb ka, et Venemaa presidendivalimised pole enam mägede taga ning õppused NATO idapiiri lähistel aina koguvad tuure. Lisaks on Trump teinud palju selleks, et muuta parem­äärmuslik käitumine ja kõnepruuk, mille pooldajatest ta kahjuks ka presidendiks saanuna lahti öelda ei suuda, kogu maailmas „parketikõlblikuks”. Nii mürgitavad Trumpi tembud poliitikat USA-st Eestini ning meil on põhjust selle pärast mõistlikul määral muret tunda ja valvel püsida.

Varivalitsus
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare