Eks ikka sellelsamal põhjusel kui kõik varasemad „kulu efektiivistamised”. Pangakontorite sulgemised, pangaautomaatide vähendamised, tasu suurema summa sularaha väljavõtmiselt. Elu läheb panga jaoks aina odavamaks, sest kalleid automaate ja kontoreid on vaja vähem, internetiteenused on aga suhteliselt odavad. Ometi elab pank ikka ilusti ja teenib tublisti. Tõendeid äri edukusest jagub küllaga. Juba mõnda aega tagasi teatas pank, et Eesti harust võetakse sügisel dividendidena välja 400 miljonit eurot. Paljud Eesti inimesed on klientidena selle panga edusse oma panuse andnud.

Kui Swedbank otsustab pista käe sügavamale kliendi taskusse, siis ta seda ka teeb.
Andes oma raha panga kätte, anname me pangale sisuliselt võimaluse tegutseda, teha suuri asju, seda välja laenata ja sellega kõvasti tulu teenida. Nüüd aga saame teada, et omaenda rahaga midagi ette võttes tuleks meil anda pangale üha rohkem ja rohkem. See mõjub ebaõiglaselt. Ometi peaks tehnoloogia elu aina odavamaks tegema. Pank püüab inimesi mõjutada, et nad kasutaksid rohkem seadmeid ja kulutaksid vähem kontoriuksi. Teised pangad nagu SEB ei ole veel teenustasude tõstmisega kaasa läinud. Hea seegi. Kuid Swedbank tõstab neid, sest ta võib seda endale lubada. Ülekande eest kontoris, milleks kulub paar minutit, küsitakse summat, mille saamiseks miinimumpalgaga inimene peab peaaegu tund aega töötama.

Eestis on niigi osa internetipanga teenuseid kallimad kui mujal, pankade kasuminäitajad on aga aastaid olnud head. Ainus teenustasude tõstmise põhjus on lihtsamast lihtsam: nii saab raha. Ei midagi kummalist, kapitalism püsib ahnusel ja seda vaigistab ainult konkurents, mida on jäänud vähe. Tarbija ainus võimalus on otsida olemasolevatest vähestest variantidest mõni muu pank, mida aga Swedbanki peaaegu saavutatud monopoolsuse tõttu teevad ilmselt vähesed.