Juhtkiri: Tuski tagasivalimine on ka Eesti võit
Kas poolaka lemmiktoit on teine poolakas? Pärast möödunud nädalat, kui Poola valitsus sõdis raevukalt Donald Tuski Euroopa Ülemkogu etteotsa tagasivalimise vastu, saab nii öelda küll. Kahju, et tagasivalmine tüliga toimus, aga hea, et ta siiski kindlalt tagasi valiti.
Eesti seisukohast on Donald Tusk olnud väga hea Euroopa Ülemkogu president. Ta seisab Euroopa Liitu lagundada soovivate populistide vastu ning tal on otsekohesed ja realistlikud seisukohad põgenikekriisi lahendamise küsimuses. Tusk on käinud Eestis varem Poola peaministrina ja viimastel aastatel Euroopa Ülemkogu presidendina. Ta on siin juba kohtunud meie praeguse peaministri Jüri Ratasega ja president Kersti Kaljulaidiga. Tusk erineb selle poolest vägagi Euroopa Komisjoni presidendist Jean-Claude Junckerist, kes sellist huvi liikmesriikide (eriti uuemate liikmesriikide) arvamuse vastu ei ole välja näidanud.
Euroopasse mitte kuuluvate riikide juhtide hüpoteetilisele küsimusele „Kellele peaksin helistama, kui tahan rääkida Euroopa Liiduga?” oleks Angela Merkeli kõrval või asemel juba päris adekvaatne vastus Donald Tusk. Tuski tuntusele aitab kahtlemata kaasa USA presidendi Donald Trumpiga sarnane nimi, aga ainuüksi selle eest ei oleks 27 EL-i liikmesriiki 28-st teda järgmiseks 2,5-aastaseks perioodiks ametisse tagasi valinud. Kusjuures Tuski poolt hääletanute seas oli ka Ungari, kelle juht Viktor Orbán on paljudes küsimustes EL-i pealiini vastu – nii nagu Poola praegune valitsus ja president. Tuski poolt hääletas ka EL-ist lahkumiseks valmistuv Suurbritannia.
Midagi kaalukat ei ole Poola praegustel juhtidel Tuskile ette heita. On ainult vandenõuteooriad Tuski rollist lennuõnnetuses, kus hukkus Poola praeguse võimupartei Seadus ja Õiglus juhi Jarosław Kaczyński kaksikvend, toonane Poola president Lech Kaczyński, etteheited sõja ajal sunniviisil lühikest aega Wehrmachtis teeninud Tuski vanaisa pärast ning Tuski üldsõnaline ja propagandistlik süüdistamine Poola mahamüümises. Aga suurim pärispõhjus näib olevat pigem Poola 2020. aasta presidendivalimised, mille kaudu oleks Tuskil hea võimalus kodumaisesse poliitikasse naasta, kui Seadusel ja Õiglusel teda maha materdada ei õnnestu.
See, et Poola lubas pärast Tuski tagasivalimist, et alustab nüüd Euroopa Liidu vastu negatiivset poliitikat, on muidugi ebameeldiv. Aga negatiivset poliitikat ajab Poola juba niigi. Vaevalt Tuski küsimuses järele andmine oleks Kaczyński ja kompanii tuure maha võtnud ja mõistust juurde andnud.
