PKC puhul andis fakt, et ettevõtte Keila tehas sai grupis n-ö kõrgendust, võimaluse kehva uudise juures veidi ka naeratada. Sellest saab koht, kuhu koondatakse kogu Euroopa ja Brasiilia tootmise juurutamine. Hulga odavaid töökohti küll kaotasime, aga see-eest saime Eestisse juurde natuke n-ö tarka tööd.

Fazeri puhul sellist lohutust ei ole. Raske uskuda, et Läti palgatase Eesti omast väga pikaks ajaks 20–30% odavamaks jääb – eriti Riia külje all. Ometigi otsustas Fazer teha uute tootmishoonete rajamise investeeringu Lätisse, mitte Eestisse. Tegevusalal, mida ei saa tarbijast väga kaugele kunagi viia, ja piirkonnas valitsevast palgatasemest sõltumata. Kuna tegemist on tootmise koondamisega suuremasse ja moodsamasse tehasesse, siis rääkis Ogre kasuks kindlasti ka asjaolu, et Baltimaade suurim tarbijate kogum ehk Riia on sellele lähemal kui Tallinnale. Läti kui Baltikumi keskuse tõmbele on Eestil vaja leida head vastumeetmed, sest kohalike tarbijate eest hoolitsevaid tööstusharusid, kus tootmist korraldatakse Baltikumi-põhiselt, on teisigi. Näiteks Tartu Mill on viimasel ajal investeerinud palju Lätis Dobeles paiknevasse tehasesse. Vaja on vähendada ohtu, et kaotame veel teisigi tehaseid Lätile kui geograafiliselt kesksemale või Leedule kui pisut odavamale tootmispaigale.

Fazer jätab Eestisse siinse turu eest hoolitsevad müügi-, turunduse- ja logistikaüksused ning ka Tartu Milli peakorter on endiselt Eestis. Kas Eesti tulevik on olla peakontorite ja äri tugifunktsioonide riik? Paraku ei ole Eestil ka selles vallas veel väga palju edulugusid ette näidata. Samuti pole kindel, et üksnes sellele suunale rõhudes õnnestub luua piisavalt palju ja sobivaid töökohti kõigile inimestele, kes jäävad tootmises tööst ilma.