Juhtkiri: Ukraina riik on hapras seisus

Praegune poliitiline ja sõjaline kriis puhkes paljuski majandussurutise mõjul, aga majanduse olukord on sellest ajast saadik hulga raskemaks muutunud. Idast tungivad peale separatistid, keda toetavad suured Venemaa sõdalaste hulgad. Uus president Petro Porošenko üritab riigis korda luua, kuid juurdunud tavad, ebausaldusväärne haldusaparaat ja Venemaa inforünnakud teevad nimetamisväärse edu saavutamise meeletult keeruliseks.

Ilmselgelt on käes sõjalise tegevuse uus faas. Aeg pole tugevdanud Ukrainat, vaid separatiste ja nende selja taga seisvat Venemaad. Ukrainal pole jõudu minna suuremale rünnakule, et oma Ida-Ukraina territooriume tagasi võtta. Kuid Moskva-meelsed ei rahuldu seni saavutatuga.

Eestist on läinud Ukrainasse teele kodanikualgatuse ja ka riikliku abiga kogutud toetust. See on olnud vajalik abi, kuid kahtlemata oli see kõigest tilk kerisele. Pagulasprobleemid ja majandusraskused on lihtsalt nii suured. Aga see on märk, et Eesti toetab Ukraina võitlust oma iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse eest. Peaminister Arseni Jatsenjuk osutas veel kuu aega tagasi, et riik seisab sisuliselt maksejõuetuse lävel ja neid aitaks ainult ligikaudu 15 miljardi euro suurune abipakett.

Majanduslik laos takistab Ukrainal sõjalist ohtu tõrjuda ja korda luua.

Kui Euroopa Liit ja teised rahvusvahelised läänelike väärtuste eest seisjad soovivad Ukrainat päästa, peavad nad sekkuma tõsise toetusrahaga. Või halvemal juhul vaatama pealt, kuidas Ukraina laguneb.

Majandusseisust Majanduslik laos takistab Ukrainal sõjalist ohtu tõrjuda ja korda luua.

Just rahapuudus on see, mis nõrgendab toetust Ukraina võimudele ja sillutab teed Venemaa propagandale. Ja majanduslik kaos takistab oluliselt sõjalise rünnaku tõrjumist. Selleks et sõdida, ostavad Ukraina sõdurid endale sageli ise varustust juurde – kiivreid, põlvekaitsmeid, kuuliveste. Lihtsalt selleks, et natukenegi ellujäämisšansse suurendada.

Selleks et sõdida, ostavad Ukraina sõdurid endale sageli ise varustust juurde.

Jah, Ukrainas pole Venemaa hiiliva agressiooni vastu rakendatud kaugeltki kõik ressursid. Mobilisatsioon puudutab väheseid. Kuid sellel on selged põhjused – võimud on liiga hapras seisus, et kedagi sundida. Olid ju samasuguses olukorras ka Eesti võimud 1919. aasta jaanuaris, Vabadussõja ajal. Aga siis aitas seesmise usu taastada just välismaine tugi ja abi. Ukrainale peaks praegu piisama tõsisest majandusabist.