Juhtkiri: ümberjagamisvalitsus saeb kahte oksa korraga
See nädal algas statistikaameti murettekitava sõnumiga: juulikuine hinnatõus oli Eesti viimase nelja aasta suurim. Pealegi on see matsakam kui üheski teises euroala riigis: võrreldes eelmise aasta juuliga tõusid hinnad meil keskmiselt 3,6%.
Olenevalt vaatenurgast ei pruugi tõus tunduda ülemäära suur, kuid laiemas kontekstis on põhjust muretseda. Eriti ärevaks teeb asjaolu, et üle veerandi ehk tervelt üks protsendipunkt sellest tõusust tuleb kirjutada värske valitsuse majanduspoliitika ehk peamiselt aktsiisikergitamiste arvele.
Piltlikult öeldes on valitsus, kes lubas olla varasemast rohkem näoga rahva poole, hakanud inimestel vorsti leivalt võtma. Nutikas valitsus ei peaks ju andma sellises olukorras hinnatõusule hagu juurde, vaid seda ohjeldama või vähemalt tasakaalustama.
Paraku saeb Jüri Ratase valitsus samal ajal veel teistki oksa ega käitu paremini ka ettevõtjatega. Tänases Eesti Päevalehes ilmunud värsketest tööandjate majandusspidomeetri uuringu tulemustest selgub, et kuigi Eesti majanduse sõidukiirus on enam-vähem talutav, on ettevõtjate rahulolematus valitsuse tööga kasvanud rekordsuureks. Jälle on üks peamisi põhjuseid valitsuse maksumängud, ent häirib ka halduskoormuse suurendamine ja võõrtööjõu sisserändekvoodi mittetõstmine.
Kui lihtsate inimeste elu halveneb ja ettevõtjad on vihased, tekib paratamatult küsimus valitsuse majanduslikust suutlikkusest tervikuna.
Jah, võib ju öelda, et kõike seda tehakse peamiselt ühe suure megaprojekti – 500-eurose tulumaksuvaba miinimumi – kulude katmiseks. Kuid see pole veel jõustunud ja inimestel on vaja toime tulla ka tänavu ehk selle helge unistuse materialiseerumiseni. Ka seni tahaks võid leiva peale määrida isegi olukorras, kus või hind on aastaga tervelt kolmandiku tõusnud.
Üha selgemaks saab, et meie praegune kolmikliit on sünnitanud ümberjagamisvalitsuse, mis tõstab peamiselt raha ühe isiku taskust teise taskusse – või sama isiku ühest taskust teise –, oskamata anda Eesti majandusele hädavajalikku värskemat hingamist ega meelitada riiki uut raha.
Majanduse spidomeeter näitab küll 79 km/h, kuid kui valitsus tiirutab edasiliikumise asemel kui orav rattas, pole kaugel aeg, kus seisakumurdjaist saab ametlikult seisakumootor, rehv lõhkeb ja kätte jõuab rattavahetusaeg.