Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ennustas, et Eesti on liikumas kaheparteisüsteemi suunas. Selle ühele tiivale jääks Savisaare ennustuses mõistagi Keskerakond ning teisele Reformierakond. On see soovmõtlemine või asjade loogiline areng?
Ennustus on ühelt poolt igati loogiline. Reformierakonda on pärast aprillirahutusi toetanud üle 40 protsendi valijatest, millist toetust pole varem ükski parempoolne partei Eestis saavutanud. Eksisid need, kes arvasid, et toetus püsib kuu-kaks. On püsinud juba neli kuud. Opositsioonis olev Keskerakond on aga vasakpoolsetest parteidest 20-protsendise toetusega selgelt tugevaim tegija.
Savisaare ennustuse vastu räägib aga ennekõike ta ise. Täpsemalt ta enda varasemad ennustused. Kui Isamaaliit tuli 1999. aastal nii riigis kui ka Tallinna linnas võimule (Keskerakond jäi opositsiooni), ennustas Savisaar suundumust kaheparteisüsteemile, kus tegijaks jäävad Isamaaliit ja Keskerakond.
Kui 2003. aastal tuli jõuliselt poliitikasse Res Publica (Keskerakond jäi opositsiooni), tuli Savisaar välja ennustusega kaheparteisüsteemist, mille põhitegijaks saavat Res Publica ja Keskerakond. Nagu näha, kumbki ennustustest ei täitunud. Ehk on nende ennustuste tegemise võti hoopis asjaolus, et alati kui Savisaar kaheparteisüsteemi jutuga välja tuleb, on Keskerakond istunud opositsioonis. Rääkides endast kui ühest kahest peamisest tulevikutegijast, on võimalik end ühelt poolt välja mängida võimulolijate peamise alternatiivina ning teisalt anda nii valijatele kui ka muudele toetajatele sõnum, et erakond ei ole pildilt jäädavalt kadunud.
Eesti Päevalehe hinnangul on Eesti erakonnad praegu veel liiga ebaküpsed, et võiks rääkida kaheparteisüsteemist. Arvestades kas või viimastel valimistel erakondade välja pakutud suhteliselt kitsaid valijanisˇsˇe silmas pidavaid lubadusi, ahendaks kaheparteisüsteem valijate niigi nappe valikuvõimalusi veelgi.
