Anvelt on selles mõttes isegi õnnega koos, et valik koormuse vähendamise ja enese haigeks töötamise vahel oli ennekõike tema enda teha. Paljud inimesed lükkavad samasugust otsust majandusliku või sotsiaalse surve tõttu edasi seni, kuni neist saab täielik inimvare. Üht sellist juhtumit kirjeldasime näiteks eilses Eesti Päevalehes antidepressantide küüsis vaevlejate loos – ülemus kannustas töötajat hoolimatult tagant, laites maha vabade päevade võtmise isegi haiguse korral, pikemast päris puhkusest rääkimata.

Terviseteadlikkus on Eestis tõusuteel, et ent tööturg saadab tervise säästmise tarkusi päriselt rakendada soovivatele inimestele vastandlikke signaale.

Teadlikkus sellest, kuidas peaks oma tervist hoidma, on Eestis tõusuteel. Ent tööturg saadab neid tarkusi praktikas rakendada soovivatele inimestele vastandlikke signaale. Ühest küljest teeb tööjõupuudus lihtsamaks halbade tööandjate juurest ära minemise. Teisest küljest võib see seada keskmisest lojaalsemad töötajad, samuti väikeettevõtjad hoopis suurema pinge alla, kui nad teevad ka puuduvate ametmeeste töö kohusetundest ja parema tuleviku lootuses ära.

Eestlaste rahvusliku ärkamise ajast pärinevat mõttetera „Vara tööle, hilja voodi, nõnda rikkus majja toodi” ei pea tänapäeval päris ära põlgama, aga selle järgi tegutsemine eeldab oskust oma organismi märguandeid hästi lugeda ja abiks on ka osavõtliku perearsti olemasolu. Vastasel juhul võtate suure riski, et teete töörügamisega endale rohkem kahju, kui ükski vara või aupaiste eales saab väärt olla.