Pehmeks jäädakse nii sõnades kui ka tegudes, olgu pahalaseks Vladimir Putini Venemaa, Bashar al-Assadi Süüria või Recep Tayyip Erdoğani Türgi. Tulemusena on USA asemel maailmapoliitika põhikujundajaks ehk initsiatiivi hoidjaks saanud Putini Venemaa. On arusaadav, et külma sõja laadi konfrontatsioon oleks samuti vesi Putini veskile, tema põhjendamatu kohtlemine USA-ga võrdväärse mängijana. Kui otsida paralleele minevikust, siis meenutab lääne praegune lömitamine Teise maailmasõja eelset Hitleri Saksamaa rahustamise poliitikat, mis lasi Saksamaal endaga liita osa Tšehhoslovakkiast ja Leedust ning Austria. Lepituspoliitika ei hoidnud suurt konflikti ära, vaid muutis selle hoopis suuremaks, võimendades Hitleri jultumust ning kasvatades tema sõjalist ja majanduslikku võimsust.