Juhtkiri: vajame parimat ministrit
Alles see oli, kui Reformierakond näitas meile valimisreklaamides, et välis- ja kaitsepoliitikas on tormised ajad ning peame rahvana ühte hoidma kui heitunud mesilaspere. Välispoliitikas mitte just väga kogenud, rahaskandaalides aga ehk liiga kogenud Keit Pentus-Rosimannuse välisministriks panek mullu novembris oli selle mobiliseeriva sõnumiga vastuolus. Krimmi annekteerimine ja Ukraina kriis, Euroopa Liidu mitte eriti ühtne välispoliitika ja Venemaa kasvav agressiivsus andsid juba siis mõista, et uus aeg ei luba praktikant-ministrit, kes alles ametit õpib.
Kriitikud on osutanud, et äsja lahkunud välisminister on olnud suhteliselt nähtamatu, aktiivsus on läinud välisministeeriumist Kadriorgu, kus asub presidendi kantselei. Suhted olulise liitlase Soomega kannatanud, pagulasküsimuses saadab Eesti riik oma tõlgi pikalt, aga hakkab pisikese vastupirisemise saatel koolduma, kui komisjonist tuleb põgenike kvoot.
Järgmine välisminister peaks olema selline, kes ei pea hakkama end kõikjal tutvustama. Ta omab otsesidemeid Euroopa vägevatega, tunneb valdkonda. Hea oleks, kui tunneb ka välisministeeriumi maja ning on kriisikõlbliku iseloomu ning kontrollitud sõnavõttudega. Keerukate olukordadega vastakuti saab panna ainult tugevaid tegijaid, kes suudavad rohkemat kui maja antud jutupunkte ette lugeda.
Õigupoolest on olukord vahepeal veelgi keerukamaks läinud. Pagulaskriis pulbitseb ja ähvardab nii Euroopa ühtsust kui ka Eesti ühiskonna seesmist sidet. Siin on vaja selget autoriteediga ning vastutust mitte kartvat kommunikaatorit, kes teeks Eesti inimestele selgeks, mida me teeme ja milliseid kohustusi meil tuleb võtta. Ka seda, millised pakkumised tuleb tagasi lükata.
Ukraina ähvardab vajuda Euroopa jaoks unustusse, Putiniga kokkuleplased tõstavad pead üle Euroopa, Kreeka on populistide meelevallas. Indias kinnipeetud Eesti laevakaitsjad ootavad kojujõudmist, nagu ka Venemaal vangis olev kaitsepolitseinik Eston Kohver. Suvi on ees ja maailma ajaloost on teada, et juba järgmine kuu august on sageli sündmusterohke ja paljude kriiside teravnemise hetkeks. Nagu president Lennart Meri ütles, peab Eesti riigilaeva kaptenisillal käima töö 24 tundi ööpäevas.
