Sügisel seisavad ees uued juhivalimised. Kas tõesti oleks Edgar Savisaar valmis taas Keskerakonna esimeheks kandideerima? Võimalik, et jah. Kuid iga legend saab kunagi otsa. Savisaar ei tarvitse esimehe valimistele minna konkurentsita. Ja erakonnaliikmete mõistmine, et muutusi on vaja, sai ilmseks juba mullu sügisel, kui kõneldi Kadri Simsoni ambitsioonist saada Keskerakonna esimeheks.
Liidri nõrgenemist märkasid paljud juba varem, nüüd peaks kõik selge olema.

Liidri nõrgenemist olid siis märganud paljud, praegu on sellest juba võimatu mööda vaadata. Haiglas veedetud kuud võisid kokkuvõttes Savisaare tervisele hästi mõjuda, tema vormi parandada. Lõppude lõpuks keegi vähemalt tegeles tema tervisega. Kuid niipea kui algab täiskoormusega töö Tallinna linna ja erakonna juhtimisel, saab see positiivne efekt läbi ja terviserisk mitmekordistub. See pingeline töö oleks raske ka Savisaare parema tervisega eakaaslastele, ammugi siis mehele, kes veel märtsis vaakus elu ja surma vahel. Poliitikas intensiivselt jätkates riskib Savisaar väga tõsiselt oma tervisega.

Erakonna elu on vahepeal edasi läinud. Parimas poliitikueas Jüri Ratas ja Kadri Simson on lünka täitnud ning Keskerakond olnud valijaskonnas juba mõnda aega menukaim partei. Šanssi võimule pääseda on, sest valitsusparteid lähevad madalate reitingute tõttu närviliseks ja see suurendab survet võimu vahetada. Savisaare naasmine seevastu hoiaks valitsust endiselt koos, sest temaga koostööd tegemast on paljud keeldunud.

Igal tipul tuleb loobuda õigel ajal. Keskerakonnal on käes põlvkonnavahetuse aeg. Mujal on see juba toimunud.