Juhtkiri: vajatakse tervet esimeest
Ilmselt annab ta märku, et hakkab tagasi tulema ega kavatsegi kõrvale jääda või vaiksemalt jätkata. Pigem võiks isegi oletada, et ta peab end uueks Franklin Delano Rooseveltiks, kes juhtis maailma võimsaimat riiki läbi kriisi ja maailmasõja sellest hoolimata, et jalad ei kandnud. Savisaart on peetud inimeseks, kes teeb poliitikat, kuni elab, ega tunnista teistsugust elu. Lähikuud annavad vastuse, kas see mulje vastab tegelikkusele.
Liidri nõrgenemist olid siis märganud paljud, praegu on sellest juba võimatu mööda vaadata. Haiglas veedetud kuud võisid kokkuvõttes Savisaare tervisele hästi mõjuda, tema vormi parandada. Lõppude lõpuks keegi vähemalt tegeles tema tervisega. Kuid niipea kui algab täiskoormusega töö Tallinna linna ja erakonna juhtimisel, saab see positiivne efekt läbi ja terviserisk mitmekordistub. See pingeline töö oleks raske ka Savisaare parema tervisega eakaaslastele, ammugi siis mehele, kes veel märtsis vaakus elu ja surma vahel. Poliitikas intensiivselt jätkates riskib Savisaar väga tõsiselt oma tervisega.
Erakonna elu on vahepeal edasi läinud. Parimas poliitikueas Jüri Ratas ja Kadri Simson on lünka täitnud ning Keskerakond olnud valijaskonnas juba mõnda aega menukaim partei. Šanssi võimule pääseda on, sest valitsusparteid lähevad madalate reitingute tõttu närviliseks ja see suurendab survet võimu vahetada. Savisaare naasmine seevastu hoiaks valitsust endiselt koos, sest temaga koostööd tegemast on paljud keeldunud.
Igal tipul tuleb loobuda õigel ajal. Keskerakonnal on käes põlvkonnavahetuse aeg. Mujal on see juba toimunud.