JUHTKIRI: Valge kraega vang
Talle said saatuslikuks farmaatsiatehas ja raudtee. Süüdistuse kohaselt tekitas Liivik riigile miljoneid kroone kahju, kui andis farmaatsiatehase erastanud Magnum-Farma erastamismaksete kohustuse üle varifirmale. Ning lisaks veel riigile kahjulike kohustuste võtmine Eesti Raudtee erastamisel ja kahtlane veduriost.
Liivik ei ole kaugeltki esimene valgekraeline kurjategija, keda kohus peab vajalikuks vangi saata. Ja kindlasti ka mitte viimane. Üks esimesi vangi mõistetud omaaegseid tippjuhte, maapankur Malle Eenmaa, on oma aja trellide taga juba ära istunud. Juba üle aasta on vangis olnud kultuurkapitali raha kasiinodes põletanud Avo Viiol. Ning reaalne vabaduskaotus on mõistetud ka Hüvitusfondi endisele juhile Andres Männartile.
Kohtuprotsessid finants- ja majanduskuritegude üle on reeglina vaevalised ja pika-ajalised. Nii on kaheteistkümnel korral edasi lükkunud ERA-pankurite protsess – kord on haige kaitsja, kord keegi kohtualustest.
Jaak Liivik lubas asuda ette valmistama kaebust ringkonnakohtusse. Ta ei näe endal süüd – veel eile hommikul kohtusaalis antud viimases sõnas palus mees enda täielikku õigeksmõistmist.
Liivikust sai EEA juht 1999. aastal. Varasem juht Väino Sarnet oskas taanduda õigel ajal, mil suurem osa riigivarast juba erastatud ning jäänud oli vaid kõige tähtsam – raudtee ja elektrijaamad. Ehk privatiseerimise kõrgpilotaaĻ, mille tulemust püüdsid aktiivselt mõjutada poliitilised ringkonnad.
Eile Tallinna linnakohtus lõppenud protsessi võib pidada märgiks Eesti uurijate ja kohtuvõimu taseme tõusust. Ja kahtlemata on see kooskõlas ka ühiskonna õiglustundega. Kuid teisalt jääb õhku küsimus – kas karistuse on saanud ikka kõik süüdlased või on pigem tegu üksiku näidisprotsessiga? Ja millist rolli mängis EEA nõukogu tollane esimees Mihkel Pärnoja ning nõustaja rolli taandunud Väino Sarnet?
