Palga teema võttis esimesena üles IRL, lubades siduda maksuvaba miinimumi suuruse inimese sissetulekuga nii, et mida väiksem on sissetulek, seda suurem on maksuvaba tulu. Plaani headuse üle saab vaielda, aga igatahes on näha, et IRL on püüdnud säilitada kontakti reaalsusega – on otsitud varianti, mille riigieelarve välja kannataks. Valimisreklaamis müüakse oma maksuplaani siiski samamoodi nagu pesupulbrit.

Järgmisena astusid lavale sotsid, lubades tõsta „tööandjate, töövõtjate ja riigi kokkuleppel” miinimumpalga nelja aastaga 800 euroni ja langetada väljaspool Harjumaal töötajate sotsiaalmaksumäära 33%-lt 30%-ni. Praeguse majanduskasvu ja inflatsiooni tingimustes on selline tõus raskesti saavutatav, aga vähemasti ei esita sotsid miinimumpalga tõstmise plaani käsumajanduslikult.

Vabaerakond tõstaks võimule saades miinimumpalga 700 euroni, tulumaksuvaba miinimumi 500 euroni ja langetaks sotsiaalmaksu 3%, „kompenseerides puudujäägi eelarves tulumaksumäära tõusuga”. EKRE kõige radikaalsem maksuettepanek on käibemaksu langetamine 10%-le, aga peale selle lubatakse veel terve rida toetusi ja maksusoodustusi, kõige katteallikaks tulumaksu tõstmine ja riigist väljaviidava kapitali maksustamine.

Keskerakond, kes avaldas oma valimisplatvormi ühena viimastest, astub majanduspoliitiliste lubaduste kastist, mille teised (eriti EKRE) on juba niigi päris suureks venitatud, pika sammu välja – lubab miinimumpalgaks 1000 eurot juba järgmisest aastast. Nende platvorm sisaldab ka tervet rida praegust maksusüsteemi pea peale pööravaid mõtteid.

Reformierakonna lubadusi võiks mõne eelkirjeldatuga võrreldes halvustavalt nimetada raamatupidajalikeks – sotsiaalmaksumäära langetamine 2% võrra (aga kõigile, mitte üksnes väljaspool Harjumaad) ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 300 euroni ja nipet-näpet veel. Aga erapooletult hinnates on nende lubadused kõige realistlikumad.

Hea, kui erakondade edasine majandus- ja maksupoliitiline debatt kujuneks valdavalt argumenteerituks, nagu on seni olnud IRL-i ja Reformierakonna vahel. Kui aga omaks võetakse Keskerakonna pakutav toon, on tulemuseks ajaraiskamine. Valimisprogrammi hinna kohta kostis Keskerakonna juhatuse liige Jaanus Karilaid hiljuti AK-le, et see on hea küsimus, ja jutustas hinna asemel hoopis põhiseadusest. Kommentaarid on liigsed.