Juhtkiri: välistööjõu palkamine mõistuspärasemaks

Võõrtöötajate palkamise lihtsustamisest rääkimiseks ei ole taktikalises mõttes kõige parem hetk, kuid aeg ei oota. Mõnda aega on inimeste meeltes muidugi tähtsal kohal märksõnad terror, Nice, islam, Türgi jne, aga peagi tõusevad nende kõrvale või asemele jälle palk, maksud, avalikud teenused, majandus jmt. Majandusest rääkides aga ei ole võimalik mööda vaadata tõsiasjast, et Eestis tööjõud väheneb ja vananeb.

Võõrtööjõu, kellest räägib Eesti tööandjate keskliidu täna algav kampaania, ning sisserändajate vahele, kelle kogukondades on sündinud Euroopa nüüdsed terroriprobleemid, ei saa otsest võrdusmärki panna. Aga ühisosa on neil olenevalt sellest, millist võõrtõõjõudu ja kui palju saavad ettevõtjad Eestisse tuua. Seepärast tasub kõigepealt küsida: kas ilma tõesti ei saa?

Saksamaal, praeguse rahvasterände keskel elav Katrin Laur kirjutas sellest dilemmast mõne aja eest nii: „Alternatiivina peaks Euroopa muutuma. Peaks kas püksirihma koomale tõmbama või oma riiki ja elusse üldse teisiti suhtuma hakkama. Vähem hedonistlikult. Leppima sellega, et mida külvad, seda lõikad.” Ka eestlased on majanduslikku edu ja edasijõudmist seni vägagi tähtsaks pidanud. Kas teie olete nõus oma „normaalse toimetuleku” standardit alla laskma, kui selle tulemusel väheneb vajadus Eestisse võõrtööjõudu tuua? Täiesti kindel, et suurem osa Eesti elanikke selleks valmis ei ole. Pole kuulda olnud, et keegi lubaks kas või kartulikoori süüa, kui see (ehk vaeseks riigiks olemine) immigrandid Eestist eemal hoiab.

Parim lõimimise viis on see, kui nad saavad kiiresti tööle asuda ega pea mõttetuid tõkkeid ületama.

Õnneks ei pea võõrtööjõu palkamine ilmtingimata pöörama Eestit Lääne-Euroopa rajale, kus sisserändajad on tihtipeale moodustanud oma suletud kogukonnad, kes eriti ei sulandu. Küsimus on eelkõige hulgas ja päritolus – neid ei tohi tulla ülemäära palju ja neid peaks tulema eri kultuuridest. Politoloog Rein Taagepera on näiteks soovitanud, et vastukaaluks islamitaustaga inimestele, keda siia nagunii mõnevõrra rohkem hakkab sattuma, värbaksime tööjõudu teadlikult Vietnamist ja mujalt Aasiast.

Võõrtöötajate ja sisserändajate parim integreerimise viis on see, kui nad saavad kiiresti tööle asuda ega pea selleks mõttetuid bürokraatlikke tõkkeid ületama. Mõne nädala eest palju tähelepanu saanud lõuna-aafriklase lugu, samuti üleeilses Päevalehes kirjeldatud Aafrika jalgpalluri lugu näitavad, et Eestis on palju kohti protsessi paremaks tegemiseks – nii seaduste parandamise kui ka kehtivate seaduste mõistuspärasema rakendamisega.