Panditulumaks, suhkrumaks, krediidiasutuste kasumi avansiline maksustamine, pakendiaktsiisi kehtestamine, ettevõtluses kasutatavate sõiduautode maksustamine… Nende uuenduste mõistlikkus on küsimärgi all juba põhimõtteliselt. Peale selle on paljud neid puudutavad seadused tehniliselt nii keerukad, et neid oleks õigem rahulikus tempos menetleda isegi siis, kui põhimõttelisi eriarvamusi ei oleks. Muidu on kindel, et peagi tuleb hakata mõnd halvasti sõnastatud või lõpuni läbi mõtlemata seadusesätet parandama.

Kui astuda maksuvaba tulu küsimuses samm tagasi, ei näita see allaandlikkust, vaid tarkust.

Kui maksuseaduste pakett kiirkorras ehk umbes kuu aja jooksul esimest, teist ja kolmandat lugemist ei läbi, rikub koalitsioon seadusloome head tava, et maksumuudatuste vastuvõtmise ja jõustumise vahele peaks jääma vähemalt pool aastat. Uusi makse on ju valitsustel vaja uuest aastast jõustuvate lubaduste, sealhulgas 500-eurose tulumaksu­vaba miinimumi täitmiseks.

Head lahendust sellest kahvlist väljatulekuks pakkus eile valitsuskoalitsioonile Eesti maksumaksjate liit: loobuda kõigist praegu menetluses olevatest maksukoormust suurendavatest ettepanekutest ja selle asemel suurendada maksuvaba tulu näiteks ainult 450 euroni kuus. Võrreldes praeguse 180 euroga tähendaks maksuvaba tulu 400–450 euroni tõstminegi hüppelist muutust. Selle hüppe reaalväärtust suurendab hinnatõusu kiirendavate maksumuudatuste ärajäämine. Kui maksuvaba tulu küsimuses astutaks väike samm tagasi, annaks see märku tarkusest, mitte allaandlikkusest.

Koalitsioon paistab endiselt alahindavat ka maksusüsteemi lihtsuse tähtsust. Maailmapanga ettevõtluse lihtsuse edetabelist tuleb selgelt esile, et lihtsus on maksusüsteemi konkurentsivõime oluline osa. Maksumaksja jaoks ei ole sisulist vahet, kas maksukulu on suurem kõrgema maksumäära või maksu arvestamiseks kuluva aja ja vaeva tõttu, kulu on see ikka.

Halvemal juhul võib maksupaketi pärast liigse jonni ajamine viia isegi valitsuse kukkumiseni. Keskerakond, kas teil on vaja tõestust jutule, et Reformierakonnata ei saa Eesti riiki valitseda?