Juhtkiri: valitsus kaevab endale hauda
Lugupeetud valitsus! Palun lõpetage Jürgen Ligi kaitsekilbina kasutamine. Saage aru, et tõsist ja asist kriitikat teie maksu- ja eelarvepoliitika kohta tuleb järjest rohkem ka inimestelt, kelle põhitöö ei ole teie kritiseerimine, vaid kes peavad teie loodavas keskkonnas ettevõtlusega tegelema ja elama. Praegu on vaja vastata ettevõtjate, Eesti Panga ja eelarvenõukogu kriitikale, mitte veeretada juttu Ligi sõnakasutusele ja sellele, mida opositsioon varem teinud on.
Viimase paari päeva uudised kinnitavad, et koalitsioonil on tegemist rohkema kui väikse rühma ekspertide vastuseisuga nende sammudele. Eilne Eesti Päevaleht kirjutas, et 49% tööandjate keskliidu küsitluses osalenud ettevõtjaid pole valitsuse tööga rahul, rahul on ainult 7%. Taavi Rõivase valitsuse tööga rahulolijaid oli omal ajal veelgi vähem (3%), kuid ülejäänud ettevõtjad olid valdavalt neutraalsed, mitte kriitilised nagu nüüd Ratase valitsuse puhul. Eelarve tuluprognoosidele tähendab see suurt ohtu – hulk ettevõtjaid võib kas vajaduse sunnil või trotsist tegevuse ümber korraldada nii, et valitsuse maksurusikas neist mööda läheks.
Vähe sellest, et ettevõtjad valitsuse peale viltu vaatavad, kahaneb valitsuse populaarsus ka valijate seas. Turu-uuringute AS-i eile avaldatud erakondade populaarsuse uuringu kohaselt on opositsioonierakondade summaarne toetus esimest korda pärast Ratase valitsuse ametisse astumist suurem kui valitsuskoalitsioonil.
Ja mida teeb selle peale koalitsioon? Nende senine tegevus ei anna küll lootust, et midagi mõistlikku. Eelarvestrateegia kriitika, nagu öeldud, pöörati Ligi kasvatamatuse küsimuseks. Peale selle saadeti aprilli lõpus laiali ekspertidest koosnenud majanduskasvu töögrupp ja asendati see ministritest koosneva majandusarengu komisjoniga. Töögrupp oli loodud küll Rõivase ajal, aga see ei muuda ekspertide nõu väärtusetuks. Ratase valitsuse majandus- ja rahandusteemade ministrid pole küll sellised, kellele tarka nõu vaja pole.
Valitsuse maksu- ja majanduspoliitika küsimuses oleks praegu põhjust sõna võtta ka president Kersti Kaljulaidil, kes möödunud aasta lõpus kiitis heaks maksumuudatuste kobarseaduse hoolimata asjaoludest, millega ta „ei saanud kuidagi rahul olla”. Aga äsja võeti riigikogu menetlusse järgmine maksumuudatuste kobarseadus, mis tähendab, et presidendi toonane heatahtlik avanss ei õigustanud ennast.
