Tihti peetakse alkodebatti ideoloogilisel tasandil: parempoolsed annavad inimestele rohkem isiklikku vabadust ja vasakpoolsed suunavad neid käskude-keeldude-maksudega. Kuid seekord kipub kaalukeeleks saama päriselu. Kui ikka arvud näitavad, et kõrgem alkoholiaktsiis ei too kaasa piisavalt suurt tulu riigieelarvesse, siis on praegune poliitika läbi kukkunud. Ainult see, kui inimesed hakkavad võrreldavas koguses vähem jooma, oleks siin aktsepteeritav õigustus. Nii aga pole.

EPL-I SEISUKOHT Rahandusminister Toomas Tõniste on õigel teel – järjekordne alkoholiaktsiisi tõus tuleb praegustes oludes ära jätta, mõistlik piir on ületatud. Inimeste sõnum on selge – kel janu, läheb juba praegu Lätti. Pole vaja, et olukord veelgi hullemaks läheks.

Meie valitsus on suutnud mitu oma vigast maksualgatust tagasi keerata, seega kutsume üles samas vaimus jätkama ehk pidurdama hoogu ka alkoholi puhul. Öeldakse, et valitsus, kes tõstab õlle hinda, ei püsi. Eestis pole see tees eriti täpseks osutunud, kuid paistab, et taluvuse piir hakkab meilgi kätte jõudma.

Seetõttu on mõistetav, miks ka keskerakondlasest riigikogu rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin oli idee suhtes positiivselt meelestatud. Peamine küsimus muidugi kuidas leida aktsiisitõusu ärajätmisele rahaline kate ja kuidas meelitada paati sotsid, kelle esimees Jevgeni Ossinovski on tervise- ja tööministrina võtnud alkopoliitika karmistamise oma hingeasjaks.

Alkoholiaktsiisile piduripanek on sotsidele valus alla neelata muu hulgas põhjusel, et nii jäetaks ära või lükataks edasi järjekordne nende algatatud maksumuudatus, kui meenutada näiteks auto-, pakendi- ja magusamaksu.

Kui valitsus ametisse astus, räägiti, et Jüri Ratas on peaminister Ossinovski valitsuses. Nüüd on aga eriti IRL maksupidurit tõmbamas, mistap võib selle trendi jätkudes rääkida peagi Ratasest kui peaministrist IRL-i valitsuses. Ent mis parata, omad vitsad peksavad.

Eesti õlleaktsiis