Juhtkiri: valitsuses said mesinädalad läbi

Nii nagu Taavi Rõivas, ei kipu ka peaminister Jüri Ratas oma valitsuse ministreid suunama, ohjama ega kantseldama. Rõivasel õnnestus säärase stiiliga pääseda pikima ametiajaga Eesti peaministrite hulka Ansipi ja Laari järele. Kas Ratas pääseb ka?

Ratase valitsuses on tülli pööranud siseminister Andres Anvelt ja justiitsminister Urmas Reinsalu. Isiklikuks ei ole jõuministrid läinud, võitlus käib õigusaktide kooskõlastamise tasemel. Reinsalu jättis kooskõlastamata Anvelti korrakaitseseaduse eelnõu, mis annaks näiteks mupole suuremad õigused. Anvelt, nagu tänasest Eesti Päevalehest lugeda võite, näitab punast tuld paarile Reinsalu seadusandlikule initsiatiivile. Kurja juur on aga ilmselt sisekaitseakadeemia kolimise plaan, mida Reinsalu tuliselt pooldab, aga Anvelt pooldab klauslitega, mis võivad kolimisplaani sisuliselt põhja lasta.

Erimeelsused sisekaitseakadeemia küsimuses on palju olulisem probleem, kui oli näiteks Juhan Partsi Euroopa kontrollikotta saatmine, mille pärast IRL ja sotsid Rõivase valitsuses ligi kaks aastat kemplesid. Sisekaitseakadeemia on üks teemasid, mille puhul peaminister võiks vana kooli juhi kombel rusika lauale lüüa ja ministrite kaevikusõja lõpetada. Ratase valitsuse aluspõhimõtetes on ju ühemõtteliselt kirjas: „Viime sisekaitseakadeemia Narva.” Ilma igasuguste agade ega pehmendamisteta.

Praegu pole ka mingit välist põhjust, mis sunniks koalitsioonierakondi tegutsema deviisi „Üks kõigi ja kõik ühe eest” vaimus.

Selle küsimuse päevakorrast maha võtmine ei välista järgmisi tülisid. Sündis ju seegi koalitsioon suuresti ühisest vimmast, mitte ühistest ideaalidest. Praegu pole ka mingit välist põhjust, mis sunniks koalitsioonierakondi tegutsema deviisi „Üks kõigi ja kõik ühe eest” vaimus. Seepärast võib Reformierakonna parim kohalike valimiste eelne strateegia olla suhteliselt madala profiili hoidmine, et Keskerakond, sotsid ja IRL kiskleksid üksteisega, mitte nendega.

Hiljuti valitsuskabinetile esitatud kontseptsioonis teeb Reinsalu ettepaneku peaministri rolli suurendada. Praegu seisneb peaministri roll valitsuse tegevuse juhtimisel peaasjalikult istungite juhatamises. Uue kontseptsiooni järgi toodaks seaduses senisest selgemalt esile peaministri peamised sisulised ülesanded ja vastutused.

Praegugi ei keela keegi peaministril initsiatiivikam olla ja rohkem vastutust võtta. Praktikas aga on välja kukkunud nii, et eelmisele peaministrile heideti ette otsustusvõimetust ja brežnevlikku juhtimist ning ametis oleva peaministri seni meeldejäävaim tegu oli sõbrapäeval rongis šokolaadi jagamine. Me peaministrid võiksid ajalukku minna ikka kellegi tähtsamana kui üksnes pika ametiajaga koosolekujuhatajana.