Pole vist enam alla viiekümnest Eesti inimest, kellele suure entusiasmiga poleks pankades pensionisambaga ühinemist pakutud – eks ikka selleks, et aidata kindlustada vanaduspäevi. Kuid viimasel ajal kuuleb üha enam sellest, et raha, mis arvel justkui kasvama peaks, vastu ootusi hoopiski piseneb. Nii on mõnedki kliendid avastanud, et pensionipäevadeks nende pangaarvel olev summa on sisse makstust poole väiksemaks kahanenud.
Mõnigi kord on põhjuseks see, et pensionifondi loomise lepingule lisatud elukindlustusmakse vähendab paratamatult arvele kogutud rahasummat. Klient aga ilmselt ei vaadanud lepingut piisavalt hoolikalt ja tehtud peanoogutus tähendas, et kogutust tehti pidevaid pensionipäevade seisukohalt kasutuid mahaarvamisi.
Järeldus number üks on see, et oma leping tasub ikkagi korralikult läbi lugeda. Rahanduslikku kirjaoskust õpetab haridussüsteem vähe, kuid tavaline kirjaoskus päästab samuti nii mõnestki hädast. Eksperdid pakuvad ka järelduse number kaks: ärge võtke liiga keeruliste ja arvukate lisatingimustega lepinguid. Pensionikindlustus, millele on lisatud elukindlustus, on üks selline näide. Järeldus number kolm on aga eriti triviaalne: pangad pole sõbrad – nende entusiastlik soov teie raha vanadusepäeviks igasugu sammastesse paigutada on tingitud eeskätt sellest, et nõnda on pangale kasulik.
Nii või teisiti on näiteks kolmekümneks aastaks investeerimine tegevus, mis opereerib väga paljude tundmatute muutujatega. Riigikord ja majandussüsteem on enamiku praeguste tööealiste inimeste elu jooksul teisenenud nii põhjalikult, et selle aja peale plaane teha on keeruline. Seega on ilmselt mõttekam investeerida ikkagi pisut kergemini haaratava perspektiiviga toodetesse, kust saab ka oma kogutud summad kiiremini kätte ja võimalikud vead on seega kergemini korrigeeritavad. Sest pensionifondide puhul ei tundu pankade suurem kompetents aitavat.
