Link kopeeritud!

JUHTKIRI | Vanemad, ärge tehke lastest tsirkuseloomi

 (117)
JUHTKIRI | Vanemad, ärge tehke lastest tsirkuseloomi
TsirkusFoto: Ilmar Saabas

Sel nädalal pani Eesti kihama saatejuht Hannes Võrno televisiooni naasmine. Ta intervjueeris Tallinna TV-s viieaastast poissi ja üritas teda piinlike küsimustega nurka suruda. Küsimused oleksid ka täiskasvanud vastajale ebamugavad olnud. Laps tuli olukorrast küll hästi välja, aga Võrno püüdis nõrgemat alandades renomeed koguda. Kui vaadata järelkaja, siis katse ebaõnnestus – ta üksnes kinnistas oma allakäinud teletähe kuvandit.

Võrno probleemid iseendaga ei pea olema laiema arutelu objekt – suur inimene, otsustab ise. Kuid valides väikese poisi enda „vaimukuste” sihtmärgiks, tõi ta päevavalgele hoopis laiema probleemi: millisesse ohtu panevad vanemad sageli teadlikult oma lapsed.

Kellele ei meeldiks, kui tema võsuke on tubli, oskab isegi televisioonis ilusasti esineda ja oma nutika olekuga vaatajaid võluda. Ent täiskasvanud inimene võiks aduda, kui paljastav on eeter ja et vähegi suurema pahatahtlikkuse korral saab kellegi apsakatest väga groteskse pildi joonistada. See oleks ebaeetiline isegi siis, kui ründavalt käituva ajakirjaniku ette satub siiras täiskasvanu, kes ei oska end poliitiku kombel kaitsta. Aga last tuleb küsitleda eriti tundlikult ning tema vanemate nõusolekul ja soovitatavalt ka juuresolekul.

Oma lapse avalikkuse ette saatva vanema vastutus pole paljas sõnakõlks. Täiskasvanu roll on tagada, et ei ületataks piiri, kus lapse arendamine muutub tema kahjustamiseks.

Võib-olla ei osanud selle poisi vanemad kahtlustadagi, et Võrnol võib olla plaan jalad alt lüüa. Küsimus ulatub sügavamale: kas vanemad aduvad alati, kuidas võib laste psüühikat ja tulevikku mõjutada nende telešõusse viimine? Ka parimate kavatsuste korral võib juhtuda, et lapsstaari roll osutub liiga raskeks. Mida ütleb vanem endale siis õigustuseks? Elasin lapse kaudu omaenda edevust välja, aga näe, nihu läks?

Mõelge laste missivõistlustele ja miks ka mitte eliitkoolikatsetele. Samuti sotsiaalmeediale, mis pakub vanematele uudseid võimalusi pöörata lapse armsus ja anded rahaks. Kas pole see tihti sisult umbes sama kui last kasutades tänaval raha kerjata?

Oma lapse avalikkuse ette saatva vanema vastutus pole paljas sõnakõlks. Mõnikord ongi kõik kena, kuid asi võib hõlpsasti pöörduda lapse ärakasutamiseks või alandamiseks. Täiskasvanu roll on tagada, et ei ületataks piiri, kus lapse arendamine muutub tema kahjustamiseks.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare